Barnier, kelle Macron nimetas ametisse septembris, on korduvalt hoiatanud, et tema arvates on riigi suurenev eelarvepuudujääk Prantsusmaa kõige pakilisem probleem, mis vajab viivitamatut lahendamist. Tema valitsus avalikustas oktoobri alguses eelarve, mille eesmärk on piirata puudujääki järsu maksutõusu ja kulukärbete abil.

Macroni kommentaaride ja tema nõunike märkuste kohaselt näib aga president peaministri strateegiale põhimõtteliselt vastu seisvat.

President ja tema kaaskond usuvad, et majanduskasv – mida hoogustavad reformid, mille Macron seitsme aasta jooksul ellu viis – lahendab Prantsusmaa eelarveprobleemid. Samuti väidab Macroni leer, et suur eelarvepuudujääk, mis 2024. aastal ulatub eeldatavalt 6,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist, on vaid plaani ajutine kõrvalnäht.

Macron on keeldunud avalikult toetamast Barnier' jõupingutusi eelarvepuudujäägi ohjeldamiseks maksutõusude ja kulukärbete teel. Plaani toetamist Macroni poolt võiks pidada võrdväärseks tema loobumisega oma majanduslikust pärandist, mis hõlmab maksude alandamist ja heldeid toetusi majanduskasvu soodustamiseks.

"Teil on vaja poliitilist julgust ja peate olema oma inimestega õiglane, kuid lahendus ei ole lühiajaline kulude korrigeerimine," ütles Macron selle kuu alguses Berliinis toimunud üritusel. Samuti hoiatas ta maksude tõstmise eest.

"Targem on töötada [töökohtade loomisega] kui keskenduda obsessiivselt lühiajalistele meetmetele, mis võivad majanduskasvu tappa," ütles Macron.

Barnier' meeskond on Macroni vaikimisest vägagi teadlik ja näib uskuvat, et president on seda probleemi poliitilise otstarbekuse nimel lihtsalt ignoreerinud, kuna kardab, et maksutõusud ja kulukärped oleksid ebapopulaarsed, kirjutab väljaanne. Macroni leer kaotas juunis toimunud EL-i valimised ja nendele järgnenud üleriigilised erakorraliste valimised, märkis väljaanne.

Eraviisiliselt on peaminister väljendanud kahtlusi, kui tõsiselt president "eelarve hädaolukorda" võtab, ütles allikas Politicole.

Väljaanne täheldab, et riigi rahanduspoliitika mõjud on olulised nii Prantsusmaa usaldusväärsusele finantsturgudel kui ka Euroopa Liidu reeglite tulevikule, mille eesmärk on hoida liikmesriike võlgu kogumast. Samuti näib, et Barnier' plaanid leevendavad ajutiselt muresid, kuid et lahenda neid täielikult.

Kolmapäeval seadis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kahtluse alla Prantsusmaa suutlikkuse eelarve puudujääki vähendada.

"Prantsusmaa valitsus on esitanud ideid, ettepanekuid, mis liiguvad õiges suunas, kuid me ootame rohkem selgust tegelikult kehtestatud meetmetest," ütles IMF-i rahanduspoliitika osakonna juht Vitor Gaspar.

IMF seadis kahtluse alla ka Barnier' valitsuse ennustuse, et peaministri plaan suudab viia puudujäägi 2029. aastaks EL-i reeglite kohaselt alla kolme protsendi SKT-st.

Reitinguagentuur Moody's võib reedel Prantsusmaal krediidireitingut langetada. Agentuur Fitch muutis Prantsusmaa väljavaate "negatiivseks" pärast krediidireitingu alandamist eelmisel aastal.

Prantsusmaal toimuvad järgmise aasta eelarve parlamentaarsed arutelud. Macroni leerist seadusandjad on avalikult seadnud kahtluse alla Barnier' maksutõusud. Tsentristist energiaminister Agnès Pannier-Runacher ja justiitsminister Didier Migaud on vihjanud, et võivad ministeeriumide eelarvekärbete tõttu tagasi astuda.