Ishiba ennetähtaegsete valimiste otsus võib talle saatuslikuks saada ning valitsuspartei võib pühapäeval esimest korda 15 aasta jooksul parlamendienamusest ilma jääda.

Ishiba astus ametisse vähem kui kuu aja eest pärast tasavägist heitlust valitsevas LPD-s, mis ei ole viimasest 69 aastast võimul olnud vaid neljal. Arvamusuuringud näitavad, et liberaaldemokraadid ja selle väiksem koalitsioonipartner võivad enamusest ilma jääda. 

"See on katse luua uus Jaapan, mis muudaks drastiliselt Jaapani ühiskonna olemust," ütles 67-aastane endine kaitseminister valimisi välja kuulutades. "Et see suur muutus julgelt läbi viia, on meil vaja rahva usaldust."

Mõned küsitlused osutavad, et Ishiba ei suuda valimiste järel valitsust moodustada isegi koos väiksema koalitsioonipartneri Komeito parteiga, vaid vajab veel mõnda partnerit.

Talle ei tule kasuks ka opositsioonierakonna Põhiseaduslik Demokraatlik Partei (CDP) uue juhi Yoshihiko Noda populaarsus. Ekspeaminister Noda ja praegune valitsusjuht Ishiba on ühevanused.

Noda seisukohad ei sarnane LDP-le, ta on põhimõtteliselt konservatiiv, ütles Ritsumeikani ülikooli poliitikateadlane Masato Kamikubo.

"CDP ehk Noda võib olla alternatiiv LDP-le. Seda arvavad paljud valijad."

Prognoos: Jaapani võimupartei kaotas valimistel enamuse

LDP kaotas pühapäevastel ennetähtaegsetel valimistel esmakordselt alates 2009. aastast parlamendienamuse, prognoosis Jaapani ringhääling NHK. 

NHK projektsioonist ei selgu, kas peaminister Shigeru Ishiba LDP suudab säilitada enamuse koos oma pikaajalise koalitsioonipartneri Komeitoga.

Ishiba (67) astus ametisse 1. oktoobril pärast seda, kui ta valiti napilt LDP juhiks. Ennetähtaegsed valimised kuulutas ta välja paar päeva pärast ametisse astumist.

Ishiba seadis eesmärgiks võita koalitsioonile enamuse, selle täitmata jätmine võib tema positsiooni LDP-s tõsiselt kahjustada ja tähendada teiste koalitsioonipartnerite otsimist või vähemusvalitsuse juhtimist.

NHK prognoosi kohaselt võidab LDP 465-kohalises parlamendis 153 kuni 219 mandaati, mis on vähem kui enamuseks vajalik 233.

Koos Komeitoga, millele ennustatakse 21-35 mandaati, oleks koalitsioonil 174-254 kohta.

Endise peaministri Yoshihiko Noda juhitud Põhiseaduslik Demokraatlik Partei (CDP) peaks võitma 128-191 mandaati, võrreldes praeguse 96-ga, ennustas NHK.

Enamuse kaotamine tähistaks LDP jaoks halvimat tulemust pärast võimu kaotamist 15 aastat tagasi.

Jaapani eelmistel üldvalimistel 2021. aastal võitis LDP parlamendis 259 kohta, Komeito 32.

LDP on demokraatliku maailma üks edukamaid parteisid ning see on võimul olnud viimased 69 aastat – välja arvatud aastatel 1993-94 ja 2009-12.

Jaapan seisab silmitsi väljakutsetega

Jaapan seisab silmitsi paljude väljakutsetega. Rahvaarv langeb prognooside põhjal järgmise 50 aasta jooksul ligi kolmandiku võrra, kuid tööjõupuudus on paljudes sektorites juba praegu.

Maailma neljandas majanduses on seisak, nõrk jeen on viimastel aastatel viinud üles impordi hinnad, eriti on seda märgata energia tootmises ikka veel valdavate fossiilkütuste juures.

Küsitluste põhjal teeb valijatele kõige enam muret inflatsioon, aga ka partei musta kassa skandaal, mis sai saatuslikuks Ishiba eelkäijale Fumio Kishidale.

Jaapani riigivõlg sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta on üks maailma kõrgemaid, kuid valitsusel tuleb leida raha üha kasvava eakate arvu ülalpidamiseks.

Teine suur valdkond on kaitsekulutused, mida Kishida lubas kahekordistada, tugevdades sõjalisi sidemeid USA-ga vastukaaluks Hiinale.

Ishiba on lubanud taaselustada maapiirkonnad, kus aprillikuise uuringu põhjal ähvardab kadu rohkem kui 40 protsenti linnadest ja asulatest.

Uus peaminister on lubanud ka deflatsiooni selja taha jätta – seisvad või langevad hinnad on Jaapanit kimbutanud aastakümneid – ning suurendada sissetulekut ergutuspaketiga.

Ta on rääkinud plaanist tõsta sel kümnendil alampalka rohkem kui 40 protsendi võrra, ehkki see võib anda valusa hoobi paljudele väikeettevõtetele.

Lühikeste mesinädalate järel on peaministri toetus aga langenud ning Kyodo Newsi viimaste küsitluste põhjal ei ole valitsusega rahul 40 protsenti jaapanlastest.

Ajalehe Ashiba küsitluse põhjal on valitsusega rahul 33 protsenti ja rahulolematuid 39 protsenti. Tulemus on halvem kui Kishidal enne 2021. aasta valimisi.

Tokyo ülikooli politoloogi Yu Uchimura sõnul ei ole aga kindel, kas opositsioon suudab olukorda ära kasutada ja ise enamuse saavutada, sest alatasa kisutakse isekeskis ning minnakse väga kiiresti laiali.