Kokku on Eesti  traallaevastiku kilu ja räime püügikvoot aastatel 2019–2025 vähenenud üle 20 000 tonni. Ja ka järgmisel aastal tohivad Eesti traallaevad tänavusega võrreldes kala vähem kaldale tuua.

"Kilu kvoot väheneb umbes 5000 tonni võrra, aga räime kvoodid suurenevad. Nii et kokku traalpüügil kvoot väheneb ligikaudu 2000 tonni, mis on ühe väga tubli laeva aastapüük. Ehk et üks laev on jälle üle, võiks öelda niimoodi," lausus kalurite liidu juhatuse liige Mart Undrest.

Aasta pärast tohivad laevad merelt kilu oluliselt vähem kaldale tuua, kuna kalateadlaste hinnangul on kalavarud vähenenud.

"Eks see tähendab meile ühte kuud vähem töö tegemist aasta lõikes. See, mis meil järgmisel aastal maha võetakse, ma arvan, et mingi kuu aega saame rohkem kodus istuda, kuna teadlased arvavad, et meil merele asja ei ole, et kala ei ole. Tegelikult kala on," rääkis traallaeva Marie kapten Ahto Kriska.

Eesti on aga muutunud viimastel aastatel oluliseks kilu ja räime eksportivaks riigiks. Eestlased ise suudavad ära süüa kõigest paar protsenti merest toodud kilust-räimest. Lisaks vahendavad Eesti kalandusettevõtted ekspordiks ka teiste riikide kalalaevade püüke, mida siinsetesse sadamatesse lossitakse ehk et Eesti ekspordib kilu-räime rohkem, kui on meie püügikvoot.

"Me ostame kala kokku kogu Läänemere regioonist ja toome siia. Ma usun, et aastas töötleb kogu sektor üle 50 000 tonni kindlasti. Nüüd me oleme lihtsalt maapealsed võimekused välja ehitanud ja see tähendab, et  me toome siia kindlasti rohkem kala, kui on Eesti püügivõimalus. Töökohad ja maksud jäävad kõik Eestisse," lausus Undrest.