Taani ei suhtu tänapäeval sisserändajaisse pehmelt öeldes kuigi entusiastlikult ning on selle hoiaku ja sellega kaasnevate sammude pärast mujalt Euroopast tõreldagi saanud. Pessimism sisserändajate suhtes on Taanis üldine, seal ei ole see mingi paremäärmuslaste eripära, vaid seda jagab kogu poliitiline spekter konservatiividest liberaalide ja sotsiaaldemokraatideni välja.

Sestap pole imestada, et Taani mõistab teiste Euroopa riikide muresid sisserändega seoses ning kavatseb oma eesistumisajal sisserändeprobleemidega ka tõsiselt tegelema hakata.

"Taani vaatevinklist tahame rändekriisiga paremini hakkama saada. Mitu aastat oleme Taanis sellega juba üsna hästi toime tulnud. Meil on vähem ebaseaduslikke sisserändajaid ja saame hästi hakkama nende tagasisaatmisega. Me tahaks sellega paremini hakkama saada ka Euroopa tasemel, teha koostööd," lausus Taani Euroopa asjade minister Marie Bjerre.

Ehkki Taani võtab Euroopa Liidu eesistumise üle alles järgmise aasta teises pooles, saadeti juba tänavu mais Euroopa Komisjonile kiri ettepanekutega sisserändekriisi paremaks lahendamiseks. Kirjas soovitatakse ebaseaduslike sisserändajate tõhusamat tagasisaatmist, selleks on vaja tagasisaatmiskeskusi, koostööd Euroopa Liidu väliste riikidega, kõige olulisem on aga tagada, et sisserändajad Euroopasse üldse ei jõuakski.

"Me ei saa olukorda lahendada, kui nad kõik jõuavad Euroopa Liitu. Peame lahendama probleemi kolmandates riikides, transiitriikides ja riikides, kust nad on pärit, parandama seal nende elujärge. Peamine eesmärk on peatada ebaseaduslike sisserändajate tulek Euroopasse," ütles Bjerre.

Üks võimalus selleks on parandada piirikontrolli, teine parandada koostööd kolmandate riikidega. Ideid on Taani ministri sõnul veel palju ning neid oodatakse juurdegi kõigilt huvilistelt. Oluline on rändega toimetulekuks kogu Euroopas koostööd teha, sest rändeprobleemidega ei saa ükski riik üksi hakkama.

Ideesse rändekvootidest ehk sisserändajate proportsionaalsest jagamisest Euroopa Liidu riikide vahel, kergendamaks peamiste rändesihtmärkide, näiteks Saksama koormust, Marie Bjerre hästi ei suhtu, sest vaja on vähendada kogu Euroopa Liidu rändekoormust, muidu võib olukord ühenduses destabiliseeruda.

"Eesmärk ei ole sisserändajaid kuidagimoodi ümber jagada. Eesmärk on tagada, et tuleks vähem inimesi, ja need, kel pole mingit õiguslikku alust siin viibida, saaksid tagasi saadetud," lausus Bjerre.

Teine tähtis tegevus Taani eesistumisajal on Ukraina toetamine. Muidugi ei saa praegu keegi teada, mis Ukrainas rohkem kui poole aasta pärast toimub ning mis seisus Venemaa agressioonisõda on. See teeb ka praktiliste meetmete paikapaneku Taani eesistumisajaks raskeks. Üks on Taani ministri sõnul aga selge, eeskätt tuleb Ukrainale anda kindel siht Euroopa Liiduga liitumiseks.

"Ukraina on juba läbi teinud hiiglasliku arengu Euroopa Liidu liikmeks saamise teel. Nad ei ole veel kohal, nad peavad veel rohkem saavutama ja nad peavad täitma kriteeriume. Minu arust on see väga tähtis, meil on Kopenhaageni kriteeriumid ja neile peab Ukraina vastama, kuid saame teha rohkem, et aidata neil neid kriteeriumeid täita," lausus Bjerre.