Hoiu-laenuühistutel oli kolmanda kvartali lõpus 13 418 liiget. Võrreldes eelmise kvartaliga oli liikmete arv vähenenud 155 võrra, kuid võrreldes aastatagusega 329 võrra.

Niisuguste ühistute bilansimaht oli 144 miljonit eurot ja see oli võrreldes aastatagusega ligi seitse protsenti suurem, samas kui eelmise kvartaliga võrreldes kahanes nende maht poole protsendi võrra.

Suurema osa hoiu-laenuühistute varadest moodustavad laenud ettevõtetele, suurema osa kohutustest aga majapidamistelt kaasatud hoiused. Hoiuste jääk oli ligi 106 miljonit eurot ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli see viie protsendi võrra suurem.

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt peavad praegused hoiu-laenuühistud tulevikus oma tegevuse ühistupangaks või tavaliseks pangaks ümber korraldama. Muudatusega allutatakse ühistud finantsinspektsiooni järelevalve alla.

Praegu pakub Tallinna hoiu-laenuühistu aastase kogumishoiuse eest 6,5-protsendilist intressi, kaheaastase tähtajalise hoiuse intressiks on kuni kuus protsenti. Tartu hoiu-laenuühistu tavaintressimäär on aastase hoiuse puhul viis protsenti ja kolmeaastase tähtaja puhul kuus protsenti.

Hoiu-laenuühistud pole muudatustega rahul

Küsimusele, kas hoiuseintresside lähenemine pankade poolt pakutavale intressimäärale tuleneb asjaolust, et hoiu-laenuühistud teevad ettevalmistusi neid tulevikus ootavaks kohustuseks ühistupankadeks muutuda, vastas Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse esimees ja finantsjuht Andro Roos, et nii see pole.

Nimelt lähtub Tartu hoiu-laenuühistu tema sõnul perspektiivist, et praegune valitsus kukub ja selline poliitika kaob ajaloo prügikasti.

"Hoiu-laenuühistud lähtuvad kehtivast hoiu-laenuühistu seadusest ja meie liikmed ei lase ühelgi valitsusel oma huvidest üle sõita ega seda meelevaldselt muutma asuda," lausus Roos.

Ta lisas, et Tartu hoiu-laenuühistu liikmete arv kasvab.

Tallinna hoiu-laenuühistu juhatuse liige Annely Ojamets ütles, et nemadki pole kliente kaotanud ja neid lisandub samamoodi kui varem.

"Pigem on antud eelnõu teinud Eesti inimesed kurjaks, kuna tahetakse taas võtta võimalus inimesel endal valida, kuhu ja kuidas ta oma sääste paigutab. Ühistu liige on ühistu osanik ja teab suurepäraselt, milleks ta selles tegevuses osaleb. See, et üritatakse jätta muljet, nagu liikmed ei teaks või ei osaleks ühistu tegevuses, on väär ning meie ühistu liikmed löövad ühistu tegevuses igati aktiivselt kaasa," kinnitas ta.

Stabiilsed hoiu-laenuühistud on Ojametsa sõnul suure osa ajast pakkunud intresse vahemikus viis kuni kaheksa protsenti ning see, et skeemitajatest hoiu-laenuühistud turu ära rikkusid ja inimesi tohutute intressidega petsid, on igati taunimist väärt.

"Seda oleks pidanud reguleeritama juba siis, kui need pakkumised igas meediakanalis vastu vaatasid," tõdes Ojamets.

Ta lisas, et ühistute muutumine ühistupankadeks on tegelikkuses, kui eelnõuga tutvuda, praktiliselt võimatu, arvestades, millised piirangud ootavad ees juba järgmise aasta 1. juulist.

Kasumit teenisid hoiu-laenuühistud kolmandas kvartalis ligi 312 000 eurot. Teises kvartalis oli kasumiks 546 000 eurot, kuid eelmise aasta kolmandas kvartalis 36 000 eurot.

Üle 60 päeva viivises olevaid laene oli ühistutel 6,2 miljonit eurot, mis moodustas 5,5 protsenti nende laenuportfellist. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas viivislaenude maht 366 000 euro võrra, kuid aastatagusega võrreldes üle kahe miljoni euro võrra.

Muudatusi on pikalt ette valmistatud

Rahandusministeerium on hoiu-laenuühistute regulatsiooni muutumisega tegelenud mitu aastat, kuid aja jooksul on plaane ümber tehtud. 2020. aastal avalikuks tehtud eelnõus nähti ette, et ühistu peab saama panga tegevusloa, kui selle hoiuste maht ületab viit miljonit eurot või liikmete arv kolme tuhandet.

Kaks aastat hiljem valmis eelnõu uus versioon, mille kohaselt pidid kõik ühistud end pikemas perspektiivis pankadeks või ühistupankadeks ümber kujundama. Eelmisel aastal esitati eelnõu muudetud kujul uuesti kooskõlastamiseks ja selle aasta septembris tuldi välja veelkord muudetud eelnõuga, milles võeti arvesse ka osa hoiu-laenuühistute tethud ettepanekuid.

Kõige põhimõttelisem muudatus, mida ühistud soovisid, oli see, et nad peaksid koonduma ühe keskühistu kontrolli alla, mis koordineeriks ja toetaks enda liikmete tegevust. Rahandusministeerium leidis aga analüüsi järel, et niisugusel viisil see mudel soovitud tulemust ei anna ning otsustas edasi minna eelmisel aastal välja töötatud eelnõuga, mille kohaselt tuleb ühistutel hoiuste kaasamiseks jätkata pangana või muutuda ühistupangaks.

Eelnõu näeb ette, et järgmisest aastast keelatakse hoiuseintresside reklaam ning 1. juulist 2025 ei tohi ühistud enam uusi liikmeid vastu võtta. 2026. aastast piiratakse volitamist ja teistele finantsasutustele laenamist, tõstetakse kapitalinõuet ning sisseastumis- ja osamaksu määra ning hiljemalt 2027. aasta alguseks tuleb ühistutel ära otsustada, kas jätkata tegevust pangana.

Alates 2029. aastast peavad hoiu-laenuühistud tegutsema tavalise panga või ühistupanga vormis, kui nad soovivad jätkuvalt hoiuseid kaasata. Kui nad tahavad pakkuda makseteenuseid või laene, tuleb neil tegutseda makseasutuse või krediidiandjana, kui nad aga ühtki neist teenustest pakkuda ei soovi, saavad nad jätkata tavalise tulundusühistuna.

Eesti Pank on välja toonud, et eelnõu tuleks kiiresti vastu võtta, sest sisuliselt tegelevad hoiu-laenuühistud avalikkuselt hoiuste kaasamisega ja seetõttu tuleb nad viia finantsjärelevalve alla.

Keskpanga asepresident Veiko Tali kirjutas eelmisel nädalal rahandusminister Jürgen Ligile, et muudatus on vajalik, et kliente koheldaks võrdselt ja Eesti finantsturg oleks läbipaistev ja usaldusväärne.

"Seetõttu toetame eelnõus pakutud lahendust, mille kohaselt peavad hoiuseid kaasavad hoiu-laenuühistud saama finantsinspektsioonilt 2028. aasta lõpuks ühistupanga või panga tegevusloa," sõnas Tali.

Ta lisas, et eelnõus väljapakutud kolmeetapilist üleminekuperioodi ei peaks enam pikendama, sest reformikava pole hoiu-laenuühistutele uus, aastatepikkused arutelud on andnud hoiu-laenuühistutele võimaluse oma ärimudelit erinevatest aspektidest analüüsida ning võimalikeks seadusandlikeks muudatusteks juba valmistuda.