7,5 kilomeetri pikkuse muldvalli koos vallikraavi ja bastionitega rajasid enam kui 300 aastat tagasi Narvat piirama asunud Vene tsaari Peeter I sõdurid. Hiigelrajatis on siiani hästi vaadeldav aerofotodelt ja teist sellist on Euroopas raske leida.

"Paraku neid on hävitatud hästi palju. Selline situatsioon, kus need on alles ja on tänasel maastikul veel jälgitavad ja uuritavad, seda ei ole väga palju säilinud ja see teeb selle süsteemi väga haruldaseks," ütles arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska.

Narva muldkindlustused võeti ajutise kaitse alla selle aasta juunis. Oktoobri lõpus avastati kaitsealusel maal metsa langetav rasketehnika. Tööd peatati, tehnika viidi ära, kuid kahju on suur.

"(Kahju) tehti linttraktoritega, mis võtsid metsa maha. See on väga suur kahju, sellepärast et suhteliselt pehmet pinnast väga palju segi pööratud. Nendeks töödeks raieluba ei olnud. Ka maakonnaplaneeringuga ei lähe see tegevus kokku. Siin on väga suur jada erinevaid rikkumisi, aga selle väljaselgitamine on veel ees," ütles Narva muinsuskaitseinspektor Madis Tuuder.

"Kahju on kindlasti korvamatu, aga seda saab teha paremaks. See nõuab nüüd eraldi uuringuid, kuidas need jäljed ära tasandada ja veel niimoodi, et me ei lõhuks lisaks midagi," märkis Kriiska.

Maa omanik ja raietööde tellija on linnale kuuluv sihtasutus Narva Linna Arendus. Sihtasutuse juht Sofia Homjakova mälestise rüüstamise asjaolusid selgitada ei soovinud, kuna tema sõnul pole seaduserikkumist tõendavat dokumenti neile laekunud. Mida kaitsealusel maal ehitada sooviti, pole samuti teada.

Muinsuskaitseameti eksperdid tulevad olukorraga tutvuma ja kahju hindama esmaspäeval.