Hartman vabastas septembri lõpus enne tähtaega ametist põllumajandus- ja toiduameti peadirektori Urmas Kirtsi. Toona märkis Hartman, et ootab uuelt juhilt paremat tööd toiduohutuse järelevalves ja loomade heaolu tagamisel.

Jõksi sõnul ei selgu teenistusest vabastamise käskkirjast ja selles esitatud põhjendustest täpsemalt, millised on need teadmised ja oskused, mis Urmas Kirtsil puudulikuks jäävad.

"Talle ei ole varasemalt käskkirjas nimetatud etteheiteid esitatud. Samuti pole tema suhtes algatatud ühtegi distsiplinaarmenetlust. Käskkirja etteheidetavad (otsitud) puudused on loetletud vägagi üldsõnaliselt ega toetu faktidele. Näiteks heidetakse Urmas Kirtsile ette, et PTA järelevalvefunktsiooni täitmine ei ole ühiskonna ootustele vastav. Käskkirjast ei selgu, kes on sõnastanud ühiskonna ootuse ja millises osas PTA tegevus sellele ei vasta," märkis Jõks.

Jõksi sõnul teeb paradoksaalseks ametist vabastamise asjaolu, et Kirtsi valiti PTA peadirektori ametikohale 2020. aastal pärast avaliku konkurssi riigikantselei juures asuva avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni poolt.

"Minister heidab ette tegevusi, kus ministeerium on probleemi eest ise vastutuse võtnud ehk lipule puhutakse hoogu sealt, kus poliitvajadused nõuavad.
Ministri etteheited on vastuolus ministeeriumi varasema tegevuse, suuniste ja sõnumitega. Nimelt on ministeerium enne teenistusest vabastamist ning minister ka pärast teenistusest vabastamist, sealhulgas avalikult Urmas Kirtsi hakkamasaamist PTA juhina kiitnud," lausus Jõks.

"Kõike arvesse võttes tundub, et teadmata põhjusel minister ei soovinud peadirektoriga koostööd teha. Sellisel juhul tulnuks leida poolte kokkuleppel lahendus, mitte aga otsida õiguskaugeid lahendusi," lisas Jõks.

Tallinna halduskohus andis regionaal-ja põllumajandusministrile kaebusele vastamise tähtajaks 30. detsembri.

Kirtsi oli olnud põllumajandus- ja toiduameti peadirektori ametis alates ameti loomisest 1. jaanuaril 2021.