"Me hakkasime asja veidi uurima ning tekkis kahtlus, et võib juhtuda, et nimelt see betoonrajatis, mis sõidutee keskel on, kus sõidavad autod alla parklasse, et on teoreetiline võimalus, et asfalttee pragusid on põhjustanud selle betoonkeha mikroskoopiline liikumine," rääkis Tallinna kommunaalala abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Selleks, et näha, kas asfalt praguneb tavapärasest kulumisest või on asja taga sügavam probleem, tellis linnavalitsus uuringu, mille tulemused peaks saabuma novembri lõpuks. Uuringu käigus tuleb üles otsida kõik defektid nii maa all kui maa peal ning välja selgitada, kuidas need üksteist mõjutavad. Tööde kirjelduses märgitakse, et kui muidu ehk georadari ja lokaalsete puurimiste abil defektide tekkepõhjusteni ei jõuta, võib kohati avada ka sõidutee.

Pere märkis, et selleni on veel aega.

"Me alustame oma analüüsi eelkõige sellest, et vaatame üle ehitusprojekti. Me vaatame teostusdokumentatsiooni, et selle abil kaardistada üldse võimalikud põhjused, miks deformatsioon tekkida sai. Me vaatame, kuidas see asi on projekti järgi kokku pandud," selgitas Pere.

Uuringu järel peaks linn ülevaate saama nii sellest, missugune on ehitise oodatav eluiga kui ka sellest, mil moel oleks mõistlik olukorda parandada. Ehkki töökirjelduses on ka punkt, mis kohustab uurijaid teavitama tellijat kohe, kui olukord on nõnda halb, et ehitis tuleb viivitamatult sulgeda, kinnitas Pere, et mingit ohtu Vabaduse väljakul ning selle all liikuvatele inimestele ei ole.

"Ei ole kuskil mingit suurt betoonklotsi, mis on kuskil maa all lahti ja logiseb."