Rootsis baasintressimäär langeb, aga mure püsib nõrga krooni pärast
Rootsi keskpank langetas baasintressimäära 0,5 protsendipunkti võrra 2,75 protsendini. See oli sel aastal juba neljas intressilangetus ning kui majandus vastu peab, on tõenäoline, et detsembris langetab pank intresse veelgi. Samal ajal ollakse mures nõrga krooni pärast.
Madalam intress parandab majapidamiste olukorda, laenumaksed vähenevad ja muudab ettevõtetel investeerimise lihtsamaks, ütles Rootsi Panga president Erik Thedeén pressikonverentsil Falunis. Kuid ta lisas, et ebakindlus on suurenenud.
"Meil on üldiseid arenguriske ja see võib mõjutada ka rahapoliitikat. Juhin tähelepanu, et esimene ülesanne on majanduse elavnemine. Aga esiteks on meil välisolukord, geopoliitika, USA valimised, mis mõjutavad julgeolekuolukorda Euroopas, aga ka näiteks kaubandustõkked. Seega on täna ebakindlus suurem, kui paar kuud tagasi," märkis Thedeén .
Intressikärpega loodab pank anda aeglaselt kulgevale Rootsi majandusele lisatõuke.
Majandusprofessor Sven-Olov Daunfeldt leidis, et intressimäärade jätkuvad kärped on hädavajalikud, kui Rootsi tahab majanduslangusest välja tulla ja vältida ettevõtete pankrotilainet.
Inflatsioon tõusis Rootsis oktoobris septembri 1,1 protsendilt 1,5 protsendile, mis oli oodatust enam. Ebatavaliselt madalate energiahindade tõttu prognoosib Riksbank, et inflatsioon jääb veel mõnda aega alla kahe protsendi. Aga näiteks toiduainete kõrged hinnad pole tagasi langenud.
Rootsis toimuvat jälgib ka Norra keskpank. Nende rahapoliitika erineb teiste lääne keskpankade omast: nad hoiavad oma joont, jättes intressimäära muutmata. See püsib 16 aasta kõrgeimal tasemel - 4,5 protsenti ja jääb analüütikute hinnangul nii kuni aasta lõpuni. On oht, et isegi märts võib langetamiseks olla liiga vara, ütlevad analüütikud.
Norras on aga inflatsioon alates septembrist olnud oodatust veidi madalam, kuid Norra kroon valuutana nõrgeneb. Nordea panga valuutaanalüütik Ole Håkon Eek-Nielsen näeb seost nafta hinna langusega. Selle taga on kaks konkreetset uudist.
Esiteks on Liibüas vaidluste tõttu ametisse määramata sealse keskpanga president. Temal on ka võim naftahindade üle riigis. Protestiks on see viinud naftatootmise peatamiseni, turul on puudu umbes miljon barrelit päevas. Bloombergi andmetel on osapooled nüüd kokkuleppele jõudmas.
Teiseks - OPEC+ naftakartelli eesotsas olev Saudi Araabia soovib hoida nafta hinda umbes 90-100 dollari juures barreli eest ja on naftatootmist vastavalt kohandanud. Nüüd aga kirjutab Financial Times, et Saudi Araabia hakkab sellest hinnastrateegiast eemalduma ning naftat rohkem ammutama.
Ajalooliselt on aga nafta hind ja Norra kroon tihedalt seotud.
Tulles tagasi nõrga Rootsi krooni juurde, siis Liberaalide liider, haridusminister Johan Pehrson tõstis neljapäeval taas üles Rootsi ühinemise eurotsooniga. Võimalik kaubandussõda ning oht, et Euroopa jääb USA ja Hiina vastastikuse hõõrumise vahele, on väikese valuutaga riigile väga riskantne, märkis Pehrson. Euro on 2026. aastal üks Liberaalide peamisi valimisteemasid. Praeguses valitsuses sel teemal üksmeelt pole.
Perssoni sõnul on see Rootsi kui vaba ja iseseisva riigi jaoks eksistentsiaalne küsimus.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi