Andrei Bõstrov on Bikernieki põhikooli 8. klassi õpilane. Iga päev sõidab Läti suuruselt teisest linnast Daugavpilsist 22 kilomeetrit, et uusi teadmisi omandada. Kaks viimast aastat õpib ta läti keeles. Noormehe sõnul tuleb see temal paremini välja kui mõnel teisel õpilasel.

"Ma õpin läti keelt juba lasteaiast saadik ja mul olid head õpetajad, kes mulle seda õpetasid. Ma käin ka eraldi Riias, kuna seal on läti keel rohkem levinud. Pealinnas on mul kellega läti keeles rääkida," ütles Andrei.

Kahjuks on sellised lapsed nagu Andrei Daugavpilsis ja selle lähiümbruses vähemuses. Paljudele ei ole läti õppekeelele üleminek koolides ja lasteaedades sugugi lihtne.

Läti ühtse kooli tee ehk üleminek ainult lätikeelsele haridusele algas varem kui Eestis, kuid mõnes piirkonnas on see siiani auklik. Näiteks Latgale piirkonnas, kus vene keel elanikke seas on domineeriv.

"Meie kool asub meie riigi ühes kõige venekeelsemas piirkonnas. Teiseks õpib siin palju erivajadustega lapsi ja loomulikult puutume me kokku raskustega, kui lapsele, kes ei oska isegi oma emakeeles normaalselt rääkida, on vaja tagada riigikeelne haridus," lausus Bikernieki põhikooli direktor Aleksei Matskevitš.

Lätis algas hariduse laialdane üleminek läti keelele 2023. aastal, kui riigikeeles hakati õpetama lapsi 1., 4. ja 7. klassis. Sel õppeaastal puudutas reform 2., 5. ja 8. klasse. Matskevitš tunnistab, et kohanemiseks ja uute reeglite järgi elama asumiseks ei jätku aega.

"Meil pole piisavalt raha õpikute soetamiseks. Mõne õppeaine puhul neid isegi ei eksisteeri, sest materjale lihtsalt ei jõutud reformi raames trükkida,2 ütles ta.

Õpetajaid on ka vajaka. Probleem ei seisne isegi õpetajate läti keele oskuses, vaid selles, et nad lihtsalt ei kiirusta koolidesse, kus pinkide taga ootavad neid paljud rahvusvähemusse kuuluvad lapsed. Näiteks Daugavpilsis on ligi pooled – 46 protsenti elanikest – venelased. Lätlasi on vaid 21 protsenti.

"Kui me kutsume tööle läti keele õpetajaid, kes on keelekandjad, valivad nad hoopis kooli, kus enamik on läti emakeelega lapsed. Niinimetatud rahvusvähemuste koolidel, kuhu kuulub ka meie Bikernieki põhikool, on väga raske selliseid õpetajaid meelitada, sest nad mõistavad, milliste raskustega nad silmitsi seisma peavad," lausus Matskevitš.

"Kas see üleminek käivitati hilja või varakult... Selle üle võib palju mõtiskleda. Kuid me peame mõtlema oma laste tuleviku peale. See reform annab lõppkokkuvõttes väga hea tulemuse. Ja ma ei kahtle, et kõik õnnestub," ütles Daugavpilsi Sõbraliku Üleskutse keskkooli direktor Kristina Ivancova.

Daugavpilsi Sõbraliku Üleskutse keskkool on linna üks suurimatest koolidest. Seal õpib umbes 1800 õpilast. Ivancova tunnistab, et paljude laste läti keele oskus jätab soovida ning suure ülemineku edulugu sõltub ikka vanemate motivatsioonist. Nemad aga tihtipeale elavad venekeelses infomullis.

"Me näeme, et peredes, kus vanemate läti keel on heal tasemel ja seda kasutatakse iga päev, saavad lapsed rohkem tuge ja motivatsiooni. Nendes peredes aga, kus läti keelega on keerulisem olukord või elavad seal inimesed vene inforuumis – pole ju saladus, et meie linnas on väga palju vene keelt kõnelevaid inimesi – seal on muidugi keerulisem," lausus Ivancova.

"Läti keel ei kukkunud ootamatult meie õpetajatele, vanematele ja lastele pähe. 2023. aastal, kui 1., 4. ja 7. klassid läksid kooli ja hakkasid õppima läti keeles, oli alus juba pandud," ütles Daugavpilsi haridusameti juht Marina Isupova.

Isupova rõhutas: riigikoole ja lasteaedasid on lätikeelsele õppele järk-järgult üle viidud ka enne ulatuslikku reformi. Seda protsessi kiirendas aga Venemaa sissetung Ukrainasse.

"2023. aastal ei oleks kohe midagi sellist juhtunud, kui poleks sõjasündmusi Ukrainas. Need kiirendasid protsessi. Ülejäänu osas oli meie riigi poliitika suunatud sellele, et läheksime järk-järgult üle lätikeelsele õppele. Aga kuna see juhtus ja me mõistame kogu tragöödia ulatust, siis me aktsepteerime ka uusi tingimusi," lausus Isupova.

Ametnik nõustub: lastel ja nende vanematel on raske, kuid ühiskond peab uued reeglid vastu võtma. Õpetajate ja õppematerjalide puuduse ning muude raskustega võitlemine on aja küsimus. Võidelda tuleb nüüd ka protestivaimuga, mis on lastel ja nende peredel.