Carl Robert Jakobsoni ja tema kaasa Julie 150. pulma-aastapäeval loeti ette nende romantilisi armastuskirju.

"Ma sooviksin ainult seda, et sina minu kõrval oleksid olnud, et oleksin saanud oma kuumad huuled sinu magusale suukesele suruda ja sulle ütelda, mis minu põues pakistes," kirjutas Julie, keda esitas Kurgjal Mailika Järv.

Kõlas ka kõne, mille Carl Robert Jakobson pidas 150 aastat tagasi oma vähestele pulmakülalisele.

"Armsad sõbrad. Meie oleme oma abielu talu seinte vahele asutanud, kus kaua aega meie maal muud ei ole nähtud kui ohtu ja ahastust," ütles ta toona.

"Tol ajal sai siia tõesti ainult ratsahobusega. Nii et Jakobson oli kutsunud omale umbes 40 külalist, kuid kohale jõudis ainut kümme," lausus muuseumipedagoog Lii Sammler.

Jakobsoni abikaasa Julie Thal oli Kirbla pastori tütar. Julie oli väike ja õrnake, pikkust vaid umbes meeter ja 45 sentimeetrit.  

"Julie on kirjutanud oma mälestustes niimoodi, et "mina ju ei tahtnud küll siia, Kurgjale, elama tulla, aga Carl armastas seda kohta ja kuna mina armastasin teda, siis hakkasin ka mina seda Kurgjat armastama"," ütles Sammler.

Carl Robert Jakobson suri 40-aastaselt, Julie võttis kindla käega üle suure talu juhtimise. Jakobsonil nappis Kurgja-Linnutaja talu jaoks aega juba varem, eriti pärast seda, kui oli asutanud Viljandis ajalehe Sakala. 

"Igal hommikul istuti köögilaua ääres, räägiti läbi, mis tööd teha tuleb ja siis hakati tööle. Väga suur osa majandamises, eriti rahalise poole pealt, oli Jakobsoni kõige vanemal tütrel Lindal, kes oli saanud hea hariduse. Ja alates 1904. aastast tuli siia majandama ja pidas kauplust ja veskit. Ja hoidis seda majapidamist üleval," rääkis Sammler.

Jakobsonide armastuse lugu on näide, kuidas ajastule omased väärtused – kannatlikkus, austus ja igatsus oma kodu järele – aitasid ületada pikki vahemaid ja suuri väljakutseid.