Põhja-Korea tunnistas avalikke hukkamisi
Põhja-Korea esindajad tegid Genfis peetud ÜRO istungil harvaesineva ülestunnistuse, öeldes, et riik korraldab süüdimõistetute avalikke hukkamisi.
Genfi saabunud Põhja-Korea suure delegatsiooni liikmed lükkasid riigi inimõigusolukorra kohta koostatud perioodilist raportit kaitstes tagasi selles esitatud kriitika, kuid tunnistasid, et võimud hukkavad neid, kes on toime pannud äärmiselt raskeid kuritegusid ja mõnikord tehakse seda ka avalikult, vahendas väljaanne The Times.
"Põhimõtteliselt viiakse surmanuhtlus täide suletud uste taga selleks ettenähtud kohas," ütles Põhja-Korea keskkohtu juht Park Kwang-ho. "Samas võib olla erandeid. Need on siis, kui kurjategija sooritas korduvaid kuritegusid, põhjustades teistele tõsist kahju ja pani taas toime kohutava mõrva, ilma kahetsuseta, ning ohvri perekond nõuab tungivalt surmanuhtluse täideviimist avalikult, et oma arveid klaarida."
Õiguskaitseorganisatsioonid on Pyongyangi pikka aega süüdistanud süüdimõistetute avalikus mahalaskmises ning isoleeritud riigist põgenenud inimesed on rääkinud kohutavatest juhtumitest, kus Põhja-Korea timukad piinavad süüdimõistetud vange, põletavad ja moonutavad neid pärast surma ning sunnivad teisi nende laipu vaatama.
Kohtujuht Park tunnistas kaudselt ka poliitvangide olemasolu riigis, kuigi Pyongyang keeldub sellist terminit kasutamast.
"Need, kes panid toime riigivastaseid kuritegusid, on spioonid ja terroristid, kes on saadetud vaenulike jõudude poolt, ning need, kes on toime pannud õõnestavaid tegusid, kandes viha sotsialistliku süsteemi vastu," ütles Park. "Selle kategooria vange ei ole palju ja neid hoitakse reformiasutustes, aga tavavangidest eraldi."
Välisorganisatsioonid, aga ka USA valitsus väidavad, et Põhja-Korea võimud hoiavad rohkem kui 100 000 inimest poliitilistes vangilaagrites, mida nimetatakse kwanlisoks, kus neid piinatakse, näljutatakse ja kus nende suhtes kasutatakse seksuaalvägivalda, rakendatakse neid sunnitööle või ka hukatakse ilma kohtuta.
Park osutas uutele seadustele, mis väidetavalt parandavad vangide heaolu. "Reformiasutused [on kohustatud] võimaldama kinnipeetavatel kasutada raamatukogusid, lugeda ajalehti ja muud teavet, pakkuma tingimusi isiklikuks hügieeniks ja kehaliseks treeninguks," ütles ta. Põhja-Korea esindaja lisas, et vangilaagrid peavad määrama arstid vangide tervise eest hoolitsema, lubama pereliikmete külaskäigud ning lahendama kaebused.
Selliseid väiteid on siiski võimatu kontrollida, sest Põhja-Koreas pole vaba meediat ja sõltumatuid järelevalveorganisatsioone riiki ei lubata. Kuid Pyongyangi osalemine ÜRO perioodilises inimõiguste ülevaatuses, millele ta vabatahtlikult allub, viitab sellele, et ta hoolib sellest, millisena ta rahvusvaheliselt paistab, märkis The Times.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Times