Transpordiamet läheb Tallinna tuletornide avamisel teisele katsele
Transpordiamet kuulutas välja kordushanke lootuses, et lähiaastatel avatakse nii Tallinna sihi ülemine kui ka alumine tuletorn külastajatele. Valgel tänaval asuva alumise tuletorni kinnistu ootab huviliselt pooleteise miljoni euro jagu investeeringuid.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, ootab Tallinna ülemine tuletorn külastajaid juba tuleval suvel. See aga eeldab, et keegi võtaks enda kanda ka alumise – Valge tänava ääres asuva tuletorni korrastamise.
Transpordiamet soovib, et mõlema majaka eest hoolitseks järgmised 20 aastat üks ettevõte. Tallinnas Lasnamäel Peterburi tee ja Pae tänava vahel asuva ülemise tuletorni juures tuleks võimalikul partneril üsna vähe teha – piisab sellest, kui majaka juurde rajatakse jalgtee ja ning selle uksed kuus kuud pärast lepingu sõlmimist avatakse.
Valgel tänaval asuva alumise tuletorni kinnistu ootab aga pooleteise miljoni eurost investeeringut.
"Alumise tuletorni puhul vajavad kõik hooned ikkagi väga suurt remonti ja ehitamist," rääkis transpordiameti haldur Andres Unn, kelle sõnul peab tuletorni hoone puhul arvestama muinsuskaitse eritingimustega. "Teised hooned, mis lähevad ka võimaliku operaatori kasutusse, saab remontida operaatori enda äranägemise järgi. Aga tingimuseks on see, et tuleb säilitada hoonete välisilme," lisas Unn.
Majakahoonet on alates 19. sajandi algusest pidevas kasutatud. Selle korrastamiseks valmis paar aastat tagasi projekt, milles kirjeldatud tööd nõuavad enam kui neljasaja tuhande euro suurust investeeringut. Samal krundil asuvad tsaariaegsed elu- ja kõrvalhooned seisavad juba aastaid tühjana ning nende kordategemine eeldab kokku pea miljoni eurost panust.
Samas võivad just need hooned võimaliku operaatori investeeringu tasa teenida. Andrus Unn ütles, et hoonete kasutamiseks on operaatoril üsna vabad käed. Siiski kirjutati hankesse ka mõned piirangud.
"Me kindlasti ei soovi, et tuleks alkoholi jae- või hulgimüügi ettevõte, aga kohapeal tarbimiseks on alkoholimüük lubatud, kui tehakse kohvik või restoran," selgitas Unn. "Ja me ei soovi kindlasti, et alumise tuletornilinnaku hooned täielikult büroopindadeks tehakse. Osaliselt on see lubatud. Ja linna poolt oli selline soov, et sinna ei tuleks ka odavat hostelit."
Suvisele hankele pakkujaid ei tulnud
Unn täpsustas, et viisaka hotelli võib tuletornilinnakusse siiski rajada. Läinud nädala lõpus välja kuulutatud hankega läks transpordiamet teisele katsele. Nimelt prooviti tuletornidele operaatorit leida juba suvel, kuid siis ei tulnud hankele ühtegi pakkujat.
Unn ütles, et pärast esimest katset sai amet ka tagasisidet ning muutis pisut tingimusi. Nii näiteks võis suvise hanke dokumentidest välja lugeda, et alkoholi pakkumine on tuletorni territooriumil välistatud.
Reeglitest eemaldati ka nõue, mille järgi peaks tuletornid avatud olema vähemalt 30 tundi nädalas.
"Näiteks talvisel perioodil ei ole sellist huvi neid torne tõenäoliselt külastada. Ja siis on operaatoril võimalus hoida torniuksed kinni, ehk ta ei pea palkama sinna inimest lihtsalt ilmaasjata kedagi ootama," selgitas Unn. "Suvel on nad kindlasti võimalikult pikal perioodil avatud. Eks piletimüügi tulust tuletorni operaator hakkab neid torne ka majandama, see on tema huvi ka."
Leebemaks muudeti ka operaatorile seatud tähtaegu. Kui veel suvel oodati, et alumine tuletorn avatakse külastajatele kahe aastaga, siis nüüd tuleb territoorium osaliselt korrastada kolme aastaga ning tervenisti nelja aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist.
Amet usub, et investeering teenib end tasa 10 aastaga
Üks võimalikke huvilisi MTÜ Eesti Tuletorni Muuseum märkis transpordiametile antud tagasisides, et hooned võiksid operaatori käsutusse minna vähemalt 30 aastaks, sest niimoodi tasuks investeering ennast paremini ära. Andres Unn ütles, et pikemat lepingu tegemist takistab seadus.
"Ja tegelikult see investeering ikkagi peaks olema tasa teenitud kümne aasta jooksul," lisas Unn. "30-, 40- või 50-aastane mõõde tegelikult ei muuda tuletorni opereerimist kuidagi atraktiivsemaks."
Samuti ei nõustunud transpordiamet MTÜ ettepanekuga alumise tuletorniga seotud hooned operaatorile maha müüa.
"Me soovime säilitada seda tuletorni linnakut komplekssena. Varasemalt on neid linnakuid osaliselt erastatud aga tegelikult on ka sellise ajaloolise pärandi hoidmine vajalik," sõnas Unn.
Hanke võitja väljaselgitamisel antakse kümnendik punktidest idee eest. Üheksakümne protsendi ulatuses määrab võitja see, kui suurt igakuist kasutustasu on operaator valmis transpordiametile maksma. Andres Unn ütles siiski, et suurt rahalist tulu ei looda riik lepingust teenida. "Riigi tulu ongi need korrastatud hooned. Ehk see kasutustasu saab tõenäoliselt olema sümboolne," lisas Unn.
Toimetaja: Urmet Kook