Riik uurib valitsusasutuste venekeelse suhtluse tõhusust ja vajalikkust
Riigikantselei tellis uuringu, millega tehakse kindlaks riigiasutuste venekeelse kommunikatsiooni tõhusus ja vajalikkus, sest hoolimata venekeelse teavituse mahu vähenemisest peab kriisiinfo kättesaadavaks jääma.
Valitsuse meedianõunik Jevgenia Vära rääkis ERR-ile, et riikliku venekeelse teavituse maht järjest väheneb, kuid tagada tuleb kriisiinfo kättesaadavus.
"Püüame muuta riiklikku teavitust võimalikult kuluefektiivseks, ilma et inimeste informeeritus ja kaasatus kannataksid," lisas ta.
Selleks tellis riigikantselei Civitta Eestilt uuringu "Riigiasutuste venekeelse kommunikatsiooni tõhusus ja vajalikkus", mille eesmärk on Vära sõnul selgitada välja valitsusasutuste venekeelse kommunikatsiooni eesmärgid, hinnata tõhusust ning analüüsida, millist infot ja milliste kanalite kaudu oleks mõistlik edaspidi venekeelsele sihtrühmale edastada.
"Muu hulgas analüüsitakse uuringuga riigiasutuste jagatava info dubleerimist ja seda, kuivõrd arvestatakse kiiresti arenevate veebibrauserite tehnoloogiatega, mis võimaldavad info automaatset võõrkeeltesse tõlkimist," selgitas Vära.
Uuringus kasutab Civitta Eesti ka mulluse Eesti integratsiooni monitooringu andmebaase, küsimustikke ja tabeleid.
Uuring peaks valmis saama 2025. aasta veebruariks. Selle läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit.
Toimetaja: Karin Koppel