Abhaasias vallandusid Venemaaga plaanitava leppe pärast rahutused
Gruusia separatistlikus Abhaasia piirkonnas vallandusid sel nädalal rahutused seoses Moskvaga kavandatava investeerimisleppe sõlmimisega, mis kriitikute arvates võib anda jõukatele Vene firmadele ja üksikisikutele võimaluse osta kokku Musta mere äärse regiooni parima kinnisvara.
Opositsiooniliider Temur Gulia juhitud meeleavaldajad nõudsid algselt investeerimislepingu tühistamist ja selle ratifitseerimisest loobumist parlamendis. Reedel tungisid aga protestijad parlamendihoonesse ja sellega samas kompleksis asuvatesse presidendi administratsiooni ruumidesse ning nõudsid tunnustamata vabariigi presidendi Aslan Bžanija tagasiastumist. Samuti takistasid nad parlamendiliikmetele hoonesse koguneda.
Päästeteenistuse teatel viidi rünnaku tõttu haiglasse vähemalt üheksa inimest.
Algselt ütles piirkonna juht Aslan Bžanija, et ei kavatse ametist lahkuda ega ka põgeneda, kuigi sõitis siiski pealinnast Suhhumist oma kodukülla Tamõši. Hiljem aga kinnitas Bžanija, et on valmis tagasi astuma tingimusel, et opositsioon vabastab valitsusasutused ja juhtimise võtab üle asepresident Badra Gunba.
"Need, kes hõivasid presidendi administratsiooni hoone, peavad selle vabastama," ütles Bžanija Tamõši külas kohtumisel oma poolehoidjatega.
"Opositsioon väidab, et ma põgenesin Abhaasiast, kuid see on vale, ma olen Abhaasias. Me ei kogunenud siia, et säilitada minu võimu, vaid et säilitada riiklust," ütles Bžanija.
President lisas, et on valmis kandideerima järgmistel presidendivalimistel ning ütles, et Abhaasia parlamendisaadikuid survestatakse langetama ebaseaduslikku otsust tema tagandamiseks.
Bžanija ütles varem ka, et läbirääkimised opositsiooni esindajatega jätkuvad, kuid opositsiooni esindajad lükkasid presidendi avalduse tagasi ja meediateadete kohaselt katkestasid kõnelused võimudega.
Opositsiooniaktivist Akhra Bžanija lükkas Bžanija avalduse tagasi, öeldes Reutersile, et president on kaotanud oma legitiimsuse ning tema tagasiastumisest keeldumine ei muuda midagi. Vene uudisteagentuur TASS tsiteeris opositsiooni esindajat Kan Kvartshiat, kes ütles, et kõik kõnelused on katkestatud. Teine opositsiooniliider Eshsou Kakalia ütles Reutersile, et protestijad ei lahku valitsuskompleksist enne, kui Bžanija on nõus tagasi astuma.
Presidendi administratsiooni teatel valmistuvad võimud investeerimislepingut tagasi võtma.
Investeerimisleppest Venemaaga kardetakse, et see võimaldaks jõukatel venelastel ja ettevõtetel looduskaunis Musta mere piirkonnas kinnisvara kokku osta, surudes sealt kohalikud välja. Samuti võib investeerimislepingu sõlmimine viia mahukate elamukomplekside ehitamiseni loodusliku ilu ja kaunite randade poolest tuntud piirkonnas, kirjutas väljaanne The Guardian.
Ekspert: kordub sama muster
Valdav osa maailmast tunnistab Abhaasiat Gruusia osana, millest see 1990. aastate alguses sõdade käigus eraldus. Venemaa tunnustas Abhaasiat ja teist Gruusiast Venemaa abil lahku löönud piirkonda Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena 2008. aastal pärast Gruusia alistamist viis päeva kestnud sõjas. Samuti hoiab Moskva mõlemas piirkonnas oma sõjaväebaase ja toetab nende majandust.
Piirkonna arenguid jälgiv sõltumatu ekspert Olesja Vartanjan ütles uudisteagentuurile Reuters, et kriis oli kulminatsioon Venemaa kasvavale survele saada Abhaasialt sellele antava rahalise toetuse eest rohkem ka vastu.
"Venelased maksavad neile – nad tahavad midagi tagasi," ütles ta telefoniintervjuus. "Alati on selline küsimus - "miks me teid toetame ja te ei luba isegi Venemaa kodanikel sinna kinnisvara osta?""
Kui Bžanija kukub, oleks ta kolmas kohalik liider, kes alates 2008. aastast sarnasel viisil kukutatakse. Vartanjan ütles, et Moskva tavapärane lähenemine oli lasta kriisidel perioodiliselt puhkeda ja seejärel sõlmida kokkulepped selle juhiga, kes järgmisena tuleb. Bžanija oli enne presidendiks saamist 2020. aastal riigi julgeolekuteenistuse ülem.
"Igast Abhaasia juhist sai pärast Moskva tunnustamist omamoodi Moskva pantvang," ütles ta. "Võimule tulles tuleb olla Moskvale lojaalne ja tuleb leida võimalus koostööks."
Abhaasia opositsioon ütles oma avalduses, et protestid ei ole Abhaasia-Vene suhete vastu, kuid süüdistas president Bžanijat, et see on püüdnud neid suhteid kasutada oma huvides, manipuleerides nendega oma režiimi tugevdamise nimel.
Venemaa teatas, et jälgib "kriisiolukorda" murega ja kutsus oma kodanikke üles Abhaasiasse reisimist vältima.
Gruusia valitsus Thbilisis ei ole proteste kommenteerinud.
Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael
Allikas: Reuters, Interfax, The Guardian, BNS