Eesti suurimas, Saaremaa vallas on kokku 427 küla. Aastaid tagasi jagas vald nende külade vahel, kus olid ka külavanemad valitud, ära 50 000 eurot külaasjade korraldamiseks või majandamiseks. Summad ühe küla jaoks olid küll väiksed, aga siiski külade jaoks olulised, ja näitas muidugi ka nendele kogukondadele et vald nende peale mõtleb, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mõnele külale kindlasti oli see väga vajalik, nad said teha ühistegevusi, nad panid oma lipuvardad üles, tegid pinke ja väga vajalik oli," ütles Orissaare teenuskeskuse juht Krista Riik.

Panga külavanem Martin Auväärt ütles, et iga pisku on abiks. "Janusele on ju lonks ka OK. Nii et lonksu suurus sõltub, aga aitab ikka," sõnas ta.

Aga juba mitmendat aastat Saaremaa vald oma ligi 80 miljonilisest eelarvest enam raha ei leia.

Saaremaa valla abivallavanem Liis Lepik ütles, et vald on olukorras, kus maksulaekumine on küll tõusnud, aga samapalju või rohkem on tõusnud valla püsikulud. "Valikute küsimus, see 50 000 eurot justkui sellest 77 miljonist eurost ei ole suur summa, aga kuna meie püsikuilud järgi ei anna, siis on väga keeruline ka seda 50 000 leida," ütles Lepik.

Nagu öeldud, summad olid mõne küla jaoks küll väiksed, aga samas need olid siiski ka küladele ja külavanematele üheks motivatsiooniks. Kui aastaid tagasi kogunes näiteks ka külavanemate ümarlauale sadakond külade esindajat, siis eelmisel kuul tuli kohale aga vähem kui 20 külavanemat

Saaremaa valla arenduse peaspetsialist Eda Kesküla ütles, et kui varem oli külaraha võimalus, siis oli ka huvi suurem. "Inimestel olid paremad võimalused kohapeal teha väikeseid asju," sõnas Kesküla.

Kuigi valla eelarve kasvab järgmisel aastal suurusjärgus miljoni võrra nii tulumaksu kui maamaksu arvelt, on paraku kõik vallajuhtide valikute küsimus, kuidas valla eelarvest 77 miljonit jagada.

"Igal juhul me lisaeelarve koostamisel kaalume, millises määras meil on võimalik seda toetust taastada, või kas võtta fookusesse need külamajad, mis samamoodi on külaelanike jaoks väga oluline kooskäimise koht. Külamaju on 30, külasid 400. Tõsi on see, et igal külal oma külamaja ei ole," ütles Liis Lepik.

ERR-i Saaremaa korrespondent Margus Muld küsis Panga külavanemalt Martin Auväärtilt, et kui külatoetus taastataks, siis mis küla sellega teha saaks. "No hetkel ütleks, et saaks kasvõi turistide toodud prügi külaplatsilt ära viia, asi seegi," vastas Auväärt.