Esimese sotsiaaldemokraadist parlamendisaadikuna tunnistas Joe Weingarten usutluses Financial Timesile (FT), et tema arvates on Pistorius parem kandidaat: "Ta on inimestega väga avatud, kiirgab energiat ega kohku tagasi ütlemast vajalikke selgeid sõnumeid sellest, mida Saksamaal ja Saksamaa heaks teha tuleb."

Pistorius (64) on kaitseministrina kujunenud Saksamaa toetuse kehastuseks Ukrainale: Saksamaa on USA järel suuruselt teine ​​rahalise ja sõjalise abi andja Kiievile, märkis FT.

Saksamaad ootavad ees erakorralised valimised pärast seda, kui Scholz viskas novembri alguses ootamatult oma koalitsioonist välja Vabad Demokraadid ning viib 16. detsembril vähemusse jäänud sotsiaaldemokraatide ja roheliste valitsuse usaldushääletusele. Selle kaotuse järel ootavad riiki 23. veebruaril ees erakorralised valimised.

Valimistel prognoositakse opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku Liidu võitu koos selle liidri Friedrich Merzi tõusmisega järgmiseks kantsleriks.

Ebapopulaarne Scholz on selgelt öelnud, et kavatseb kandideerida teiseks ametiajaks. Paljud SPD liikmed usuvad aga, et partei võiks Pistoriusega eesotsas oma eduvõimalusi parandada, märkis FT.

"Arvestades suurt usalduskriisi poliitiliste institutsioonide vastu, mida me praegu kogeme, on [Pistorius] juht, keda meie riik vajab," ütles Weingarten. Seda seisukohta on temaga jaganud paljud valijad, lisas ta.

SPD prominentse liikme Weingarteni kõrval seadis Scholzi lootuse tagasi valitud saada kahtluse alla ka endine asekantsler ja sotsiaaldemokraatide liider Franz Müntefering.

"Kantsleriks kandideerimine ei ole mingi mäng, kus kaks või enam kandidaati lepivad selle mõnel õhtul õllelauas või hommikusöögi ajal kokku," ütles ta ajalehele Tagesspiegel.

Müntefering lisas, et juhtkohale saab kandidaadi määrata vaid SPD parteikonverents. "Konkureerivad kandidaadid on loomulikult võimalikud ja see pole märk abitusest," sõnas ta. "See on osa praktilisest demokraatiast."

Samuti on ka mitmed teised SPD juhtivad liikmed tunnistanud eriarvamusi erakonnas. SPD fraktsiooni juht Bundestagis Rolf Mützenich ütles kolmapäeval, et parteis on kuulda nurinat. Aga ta lisas, et parteis saadakse aru, et lõpuks on võimalik võita ainult siis, kui ollakse koos ja et ta on kindlalt veendunud, et SPD võib Scholziga võita.

Väljaanne Der Spiegel teatas pühapäeval, et SPD parlamendirühma sees olev konservatiivne fraktsioon, mida tuntakse Seeheimeri ringina, arutas sel nädalal, kas partei kandidaat peaks olema Scholz või Pistorius ning et mõned kohalviibijad ütlesid, et eelistaksid Pistoriust. Ringi liikmed ei vastanud kommentaaritaotlusele.

Eelmisel nädalal ütlesid kaks SPD poliitikut kantsleri kodulinnast Hamburgist – Markus Schreiber ja Tim Stoberock –, et Scholz peaks oma koha loovutama kaitseministrile. "Meie võimalused valimised võita või vähemalt palju paremini esineda on palju suuremad [Pistoriusega], kes on pikka aega olnud Saksamaa populaarseim poliitik," kirjutasid nad Instagramis.

Siiski on ainult vähesed SPD kõrgemad tegelased avalikult Scholzi sobivuse kahtluse alla seadnud ning valdavalt sõna võtnud tema loobumise vastu. "Olaf Scholz on kantsler," ütles SPD kaasesimees Lars Klingbeil. "Ja kõik, kes SPD-s vastutust kannavad, on viimastel päevadel selgeks teinud, et seisame tema taga."

SPD konverents, mis paneb paika erakonna kandidaatide nimekirja esinumbri, on kavandatud 11. jaanuarile.

Saksa telejaamade RTL ja n-tv reedel avaldatud küsitlus näitas, et 66 protsenti valijatest arvas, et Pistorius, kes liitus valitsusega alles 2023. aasta jaanuaris, peaks valimistel olema SPD esikandidaat ja vaid 18 protsenti valijatest soovis näha sel kohal Scholzi. Umbes 62 protsenti arvab, et Pistoriusega võiks SPD veebruaris palju paremini esineda, kui küsitlused näitavad.

Küsitletud ütlesid, et Pistorius on Scholzist usaldusväärsem ja meeldivam ning tal on tugevamad juhiomadused.

Meediaväljaande ARD Tagesschau andmeil on SPD toetus praegu 16 protsendi peal. Valimised peaks võitma CDU, mille toetus on sama küsitluse kohaselt 34 protsenti ning vasaktsentriste edestab ka Alternatiiv Saksamaale (AfD), mille toetus on 18 protsenti. Rohelisi eelistab 12 protsenti, Sahra Wagenknechti liikumist kuus ja Vabasid Demokraate viis protsenti valijatest.