Bakuu kliimakohtumise hetkeseisu võib kokku võtta tõdemusega, et raha pole. Ammusele hõõrumisele arenenud tööstusriikide ja arengumaade vahel andis hoogu Hiina, kes enne kohtumist leppis paljude Aafrika riikidega kokku, et arenenud tööstusriigid peavad kliimamuutuse pidurdamist toetama ei rohkem ega vähem kui 1,3 triljoni dollariga aastas.

"Kutsume arenenud riike üles suurendama rahalist toetust ja tehnoloogia vahendamist arengumaadele ja ootame, et COP 29-l seatakse üles ambitsioonikamad rahastamissihid, et ülemaailmse kliimavastuse järgmisel tasemel oleks tagatud kindlus," ütles Hiina asepeaminister Ding Xuexiang.

Lausa solvavaks peavad lääneriigid aga asjaolu, et täie enesestmõistetavusega on Hiina asetanud ennast sellest toetuspaketist raha saajate, mitte sinna andjate hulka. Kellelgi pole kahtlust, et Hiina on praeguse maailma üks suurimaid tööstusriike ja just küsimus Hiina panusest on tüliõun olnud juba pikka aega.

Läänel on Hiina praegust käitumist eriti raske alla neelata seetõttu, et lääneriikide majandustel ei lähe kuigi hästi ning raha tuleb kliimamuutuse pidurdamiseks eraldada ajal, kus niikuinii kõike ja kõikjalt kärbitakse.

Teine kliimamuutuse pidurdamisel võtmetähtsusega riigiks peetav maa Hiina kõrval, USA, Bakuu kõnelustel ei osale ega ilmu mingitele kliimakõnelustele ilmselt vähemalt järgmised neli aastat, sest tagasivalitud president Donald Trump lihtsalt ei usu kliimamuutust. Euroopa riigid aga üldise halva majandusseisu tõttu praegu USA-st tühjaks jäävat aegu täitma ei tõtta.

Lääneriikide meelest peaksid peale Hiina raha saajate hulgast panustajate hulka tulema ka kõik rikkad naftariigid, kellest paljud, sealhulgas Saudi Araabia, on seni arengumaa sildi taha peitu pugenud.

"Me kasutame rahastamiseks põhiliselt mudelit, mis töötati välja juba 1990. aastate alguses. Maailm on palju muutunud. Ausalt, suurima heitega riigid ei ole tänapäeval enam samad. Mõned on, aga tulnud on uued, keda polnud rohkem kui 30 aasta eest. Paljud neist maadest ka panustavad. Minu arust tuleks arutada, kuidas tagada, et see käiks selgel viisil, et oleks ülevaade, mis õigupoolest toimub," lausus Kanada keskkonna- ja kliimamuutuse minister Steven Guilbeault.

Trumpi mõju kliimamuutuse pidurdamisele avaldub aga ka teistmoodi. Möödunud kolmapäeval pakkis Argentina delegatsioon kohvrid ja sõitis Bakuust minema. Nimelt pole Argentina presidendil Javier Mileil, kes Donald Trumpi väga paljus enda suureks eeskujuks peab, kohtumise sisse üldsegi usku.

"See on tegelikult Argentina ja ÜRO vaheline asi ja me ei saa seda rohkem kommenteerida," ütles COP 29 presidentuuri pealäbirääkija Jaltšin Rafijev.

Trump ähvardab USA Pariisi kliimaleppest välja viia, kas sedasama kavatseb ka Milei Argentina, pole veel teada. USA ja Argentina võimalikule eeskujule võivad järgneda teisedki riigid ning sellega ongi kogu kliimamuutusega võitlemine läbi. Hirmutav võimalus väikeste saareriikide jaoks, kes praegu kliimamuutuse läbi tegelikult kõige rohkem kannatavad. Seni, kui teised riigid omavahel vägikaigast veavad, võivad need riigid lõplikult vee alla jääda.

"Ma alustaks sellest, et meie rahval on õigus ellu jääda. Neil on õigus anda tulevastele põlvedele üle parem maailm, kui nad ise pärisid. See põhilisim põhiõigus, see õigus elada ja loota, elu jätkata, ripub praegu juuksekarva otsas," lausus Bahama peaminister Philip Davis.