Tallinn plaanib loobuda sisepõlemismootoriga lehepuhuritest
Kui Tallinnas tahetakse loobuda sisepõlemismootoriga lehepuhurite kasutamisest, siis Tartus seda ette ei nähta. Eelmisel nädalal kukkus aga Pärnu linnavolikogus läbi ettepanek lehepuhurid linnas lõplikult ära keelata.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Elari Udam selgitas, et vähemalt praegu ei ole linnal plaanis lehepuhureid ära keelata, kuna alternatiivsed lahendused on lihtsalt kallimad. Küll aga on plaanis ära keelata sisepõlemismootoritega lehepuhurite kasutamine.
"Plaanis on keelata kõikidel linna lepingupartneritel sisepõlemismootoriga lehepuhurid. Keskkonna- ja kommunaalameti lepingupartneritel on see juba lepingutes sees, aga kui on linnaosavalitsustel või kellelgi veel neid lepinguid on, siis on palve, et ka nemad selle ära muudaksid. Selleks me valmistame praegu ette heakorraeeskirjade muudatust," rääkis Udam.
Muudatuse jõustumine sõltub linnavolikogu otsusest, kuid selle vastu võtmisel jõustuks see ilmselt järgmiseks kevadeks. See muudaks lehtede koristamise ka keskkonnasõbralikumaks: "On olemas juba tehnoloogia, akutehnoloogia või ka elektri baasil töötavad seadmed, mis on keskkonnasõbralikumad. Nad on ka natuke vaiksemad."
Tallinnas on peamiseks mureks lehepuhurite müra, kuid ka vale kasutamine, selgitas Udam.
"Müra sel ajal, kui inimesed tahavad puhata või lapsed on õues. Teine mure on kindlasti ka see, kui seda puhurit kasutatakse valesti ja seda paraku esineb ka. Et kui puhutakse ebasobiva ilmaga või ebasobivates oludes või ebasobivaid asju. Nad võivad õhku paisata ka tolmu ja väikseid kivikesi ja vigastada ka näiteks autosid ja muid säärast," kirjeldas ta probleemi olemust.
Tartus seevastu jätkatakse avalike haljasalade koristamisel sisepõlemismootoriga lehepuhurite kasutamist. Tartu linnavalitsuse haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma selgitas, et sügisesel kolm nädalat kestval lehtede koristamise perioodil tegeletakse nii lehtede purustamise kui ka kokku kogumisega.
"Võib öelda, et umbes kaks kolmandikku lehti purustame ja jätame sinna, kus nad on. Aga selleks, et lehed ei koguneks või tuulega ei langeks ka tänavatele, rentslitesse, ei muutuks seal ohtlikuks ja libedaks - selleks on vaja teha lehekoristustöid just nende eelpool nimetatud liikumisteede servadest või lähedusest," ütles Põldma.
Ta kinnitas, et linna haljasalade koristamiseks ei ole akudega lehepuhurid piisavalt võimsad: "Vähemalt hetkel nad ei ole alternatiiviks märgade sügislehtede sellise suure koguse kogumiseks. Üks asi on võimsus, aga teine asi ka logistika, mis sellega kaasneb, sest nende vastupidavus lihtsalt on teistsugune."
Samas ka tartlased kurdavad enim just lehepuhurite müra üle.
"Tegelikult ei pruugita aru saada, et kõik tööd ei ole linna tellitud, tellijaid on ka erakinnistute poolt päris palju, kes tegelikult määravad ise ära, milliseid tööriistu nad kasutavad," ütles Põldma.
Toimetaja: Mait Ots