15-liikmeline ÜRO julgenõukogu hääletas 10 mittealalise liikme esitatud resolutsiooni üle, milles nõuti 13 kuud kestnud Iisraeli-Gaza konflikti "viivitusteta, tingimusteta ja püsivat relvarahu". Resolutsioon kordas ka pantvangide vabastamise tähtsust.

Ainult USA hääletas resolutsiooni vastu, kasutades oma vetoõigust nõukogu alalise liikmena.

USA suursaadiku asetäitja ÜRO juures Robert Wood ütles, et Washington on selgelt väljendanud, et toetab ainult resolutsiooni, mis nõuab selgesõnaliselt pantvangide viivitamatut vabastamist. Tema sõnul on pantvangide vabastamine tingimus, millest ei saa loobuda – resolutsioon nõudis aga tingimusteta vaherahu.

"Sõja kestev lõpp peab tulema koos pantvangide vabastamisega," sõnas Wood. "Need kaks kiireloomulist eesmärki on lahutamatult seotud. Selle resolutsiooniga loobuti sellest tingimusest ja sel põhjusel ei saanud USA seda toetada."

Wood ütles, et USA otsis kompromissi, kuid kavandatud resolutsiooni tekst oleks saatnud Palestiina rühmitusele Hamasile "ohtliku sõnumi, et ei ole vaja läbirääkimiste laua taha tagasi tulla".

ÜRO liikmed kritiseerisid USA-d resolutsiooni vetostamise eest.

"On sügavalt kahetsusväärne, et vetoõiguse kasutamise tõttu ei ole see nõukogu järjekordselt suutnud täita oma kohustust tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek," ütles Malta ÜRO suursaadik Vanessa Frazier pärast hääletuse nurjumist. Tema sõnul kujutas resolutsioon miinimumi, mida on vaja teha, et alustada olukorra lahendamist.

Iisraeli ÜRO suursaadik Danny Danon ütles enne hääletust, et tekst ei ole rahu tagamise resolutsioon, vaid "Hamasi resolutsioon".

Iisrael ründas Gazat vastusena Hamasi eelmise aasta 7. oktoobri rünnakule, milles hukkus 1200 inimest ja vangistati üle 250 pantvangi.

Iisraeli rünnakus Gazale on Palestiina andmetel hukkunud ligi 44 000 inimest.

Toiduga kindlustatuse eksperdid on hoiatanud, et Gaza 2,3 miljonit elanikku ähvardab nälg.