Iga aasta septembri alguses meenutatakse Harjumaal Muuksil neid Eesti mehi, kes 1943. ja 1944. aastal läksid üle lahe, et aidata Soomel seista vastu Punaarmee rünnakule. Tänavu oli ainsana soomepoisina kohal 99-aastane Artur Roopalu. Järgmisel aastal saadakse kokku ilma temata, sest Eesti viimane soomepoiss saadeti laupäeval viimasele teekonnale.

"Ta oli absoluutselt kindel, et Eesti saab vabaks, ja oli kindel, et Soome tuleb meile appi. Ma ei oska öelda, millel see põhines, aga ta oli väga kindel, et tema võitles Soomes Eesti vabaduse eest," ütles tütar Eha Roopalu.

"Teate, kuidas ta ootas, et Soome NATO-sse astuks, see oli meil kodus nii suur pidupäev, kui Soome astus NATO-sse.  Temale oli see ülioluline," lisas Roopalu.

Neid soomepoisse, kes jäid Eestisse, saadeti aastateks Venemaa vangilaagritesse, nii ka Artur Roopalu. Neist katsumustest hoolimata oli ta alati optimistlik.

"Ta ütles alati, et Eesti saab vabaks, ta rääkis seda kõva häälega. Mingit hirmu tal ei olnud. Nähtavasti, kui sa sellisest põrgust läbi tuled, hullem enam olla ei saa," lausus Roopalu.

Ajaloolase Peep Pillaku sõnul läks kahe aasta jooksul Soomesse püssi alla ligi 3500 Eesti meest, nii osales Soome jätkusõjas eraldi eestlastest jalaväerügement.

"Need mehed tegid teadliku valiku, nad läksid Soome, neil oli oma motiiv, mille eest nad sõdisid – väikeriikide vabaduse eest, sealhulgas Soome ja Eesti vabaduse eest. Nad tahtsid saada head ettevalmistust, said selle Soomes, nii et kui nad tulid tagasi, siis nad olid juba kogenud sõjamehed," ütles Pillak.

Eestlased aitasid 1944. aasta juulis soomlasi lahingutes Viiburi all, aga kui algasid Soome ja Nõukogude Liidu rahuläbirääkimised, siis saadeti rügement austusavalduste saatel kodumaale tagasi, kus nad pidid kandma Saksa mundrit.

"Kui Eesti vabatahtlikud augustis tulid tagasi, siis osa neist saadeti kohe Tartu rindele, kus käisid ägedad lahingud Emajõe joonel. Seal sai neid ka palju hukka," lausus Pillak.   

Kokku langes lahingutes 300 meest. Ajaloolase sõnul õnnestus paljudel paadipõgenikel Eestist lahkuda just tänu sellele, et soomepoisid lõid Pupastvere lahingus Punaarmee tagasi.

"Nad vaikiti maha nii siin, okupeeritud Eestis kui ka Soomes. Avalikkus ei teadnud neist midagi, enne kui Eesti taasiseseisvumise protsess käivitus," ütles Pillak.

Ajaloolase sõnul oli ta ise selle kohtumise juures, kus soomlastest sõjaveteranid said soomepoiste olemasolust teada, kuigi Karjalas sõditi kõrvuti kaevikutes.