Miks otsustasite vastu võtta töö Brüsselis Euroopa Liidu kõrge välispoliitika esindajana tööd alustava Kaja Kallase kabinetis?

Põhiline põhjus on selles, et see on ikkagi väga põnev ja huvitav väljakutse. Kui selline pakkumine tehakse, mille eest ma olen Kaja Kallasele ja tema lähimatele kaastöötajatele väga tänulik, siis oleks imelik seda mitte teha. Ma olen sellises eas, kus sellist võimalust teist korda enam elus kindlasti ei teki ja ei ole olnud olukorda, kus keegi eestlane oleks rahvusvahelise poliitika mõjutamisele nii lähedal, kui Kaja Kallas praegu on. Ja kui teda saab kuidagi selles toetada ja abistada, siis on see suur võimalus ja väljakutse.

Mida te seal täpsemalt tegema hakkate?

Minu tööülesandeks on strateegiline poliitika planeerimine ja analüüsimine. Ja kindlasti tuleb veel ülesandeid, aga need selguvad, kui ma olen reaalselt tööle asunud.

Aga mida näete Kaja Kallase suuremate eesmärkidena selles ametis?

Need asjad tõi Kaja Kallas välja ka oma sõnavõtus, kui oli tema kuulamine Euroopa Parlamendi väliskomisjonis. Esimene ja prioriteetne on ikkagi aidata Ukrainal see sõda võita. Ülejäänud küsimused, millega väga suur osa Euroopast peab ka väga aktiivselt tegelema, on Lähis-Ida konflikt. Seal on Euroopal muidugi raske neid protsesse mõjutada, Euroopa ei ole olnud selle protsessi põhiline mõjutaja, aga sellega kindlasti tegeleda tuleb.

Samamoodi on oluline laienemistemaatika Lääne-Balkanil ja kogu sealne suhtlus. Ja ka see, millest siin vahepeal juttu oli – meie liitlased mujal maailmas, eelkõige Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia jne. Ka niinimetatud globaalse lõunaga ja globaalsete partneritega tuleb loomulikult suhelda. Need asjad ta tõi oma kõnes kõik väga põhjalikult välja.

Kriitilisem nendest ilmselt praegu on ikkagi Ukraina sõda?

On kindlasti. Kui sõda on Euroopa kontinendil, kui see sõda peaks lõppema nii, nagu Venemaa seda soovib, siis see muutub väga otseseks riskiks ka Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule ja sellest vaatevinklist on see kindlasti kõige
esimene ülesanne.

Kui te vaatate tema kõrget ametit veel neutraalselt kaitseuuringute keskuse juhina, siis kui tugevalt suudab Kaja Kallas maailmas erinevaid meeleolusid ja otsuseid mõjutada selles ametis?

Ma arvan, et ta suudab. Me oleme näinud seda ka sellest ajast, kui ta oli Eesti peaminister. Ta suutis ühiskondlikku debatti mõjutada, ta oskab seda suhteliselt hästi teha. Muidugi on selge, et teatud asjades on väga raske reaalset mõju omada. Vaevalt, et tal õnnestub Hamasi või Iisraeli seisukohti kuidagiviisi mõjutada. Või vaevalt üldse kellelgi Euroopa Liidus õnnestub kuidagiviisi neid väga mõjutada. Aga on palju teemasid, kus ma arvan, et kõrgel esindajal on võimalus olukorda mõjutada.

Kui erinev on ta oma eelkäijast Josep Borrellist?

Ta ütles ka ise oma kuulamiskõnes, et tema ülesanne on tuua sisse teatud värskust. Muidugi, nad on erinevad inimesed, erineva taustaga, erinevatest generatsioonidest ja erineva geograafilise taustaga. Sellest tulenevalt on
teatud erinevused loomulikult.

Kui kaua te veel kaitseuuringute keskuses tööl olete?

Detsembri lõpuni.

Mida te tagasi vaadates peate suuremateks kordaminekuteks kaitseuuringute keskuse juhina?

Ma tooksin vast mitmed teemad välja. Ma usun, et me oleme suutnud suhteliselt operatiivselt reageerida julgeolekukeskkonna muutustele, olla head kõneisikud
nii Eesti kui ka rahvusvahelises meedias ja selle kaudu ühtepidi teadvustada teemasid Eesti publiku jaoks ja teadvustada ka meie regiooni seisukohti meie liitlaste hulgas.

Meil on toimunud ka teatud laienemine. Eelmisel nädalal me korraldasime esimest korda Tallinn Digital Summitit. Päris suur rahvusvaheline üritus. Selle võrra on meie profiil veidi laiemaks läinud, kui ta varem oli. Meil on heas korras finantsseis. Ma olen mõõdukalt rahul sellega, mis on nelja aasta
jooksul tehtud.

Millisena kaitseuuringute keskuse tulevik paistab?

Keskuse jaoks on selge, et põhiliseks teemaks jääb meie regiooni julgeolekuolukord, kaitsepoliitika, laiemalt rahvusvaheline välis- ja julgeolekupoliitika. Needsamad teemad, millega me tegeleme praegu – Venemaa, Ukraina, aga ka transatlantilised suhted, Euroopa suhted, teatud piirini ka Hiina temaatika. Ja just globaalses kontekstis, et kuidas suhete nelinurk Euroopa, Hiina, Venemaa, Ameerika Ühendriigid toimivad. Ma arvan, et need on ja jäävad keskuse põhilisteks teemadeks.

Millist rolli kaitseuuringute keskus kannab Eesti ühiskonnas ja ka Euroopas laiemalt?

Ma usun, et kaitseuuringute keskus on vähemalt Balti regiooni kõige tugevam vastava valdkonna mõttekoda. Meie korraldatavad konverentsid, nii Lennart Meri konverents kui ka ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) ja nüüd siis ka Tallinn Digital Summit, on selle regiooni oma valdkonna parimad konverentsid.
Meie ülesanne on meie vaatevinklit tutvustada. Ja paraku selle olukorra olulisemaid osasid on ikkagi see, et me peame jätkama rääkimist sellest, et kui ohtlik on Venemaa mitte ainult oma naaberriikidele, vaid Euroopale tervikuna.