President Alar Karis rääkis pressikonverentsil, et pingeline julgeolekuolukord püsib, sest Venemaa eskaleerib Ukrainas rindejoonel enne talve tulekut agressiooni, püüdes tekitada paanikat või alistumismeeleolu Ukraina elanike seas.

Karis tuletas meelde, et juba on toimunud Venemaa esimesed rünnakud uut tüüpi ballistiliste rakettidega ja endiselt on õhus Venemaa sabotaažirünnakute oht.

President tõdes, et mitmelt poolt maailmas kõlab surve läbirääkimisteks Ukrainas toimuva sõja lõpetamiseks, kuid Venemaa esitab jätkuvalt oma nõudmisi.

"Jääb selgusetuks, mille üle läbi rääkida. Venemaa nõuab ju omale vallutatud osa Ukrainast ja NATO tagasitõmbumist 1997. aasta piiridesse ehk täielikku kapitulatsiooni. See tõestab, et meil pole muud varianti kui toetada Ukrainat veel rohkem, et sundida Venemaad seda sõda lõpetama ja teha seda koos liitlastega. Sest meil pole ühtki põhjust sellelt kursilt kõrvale kaldumiseks, pigem on õige aeg surve suurendamiseks," rääkis Karis.

Karis lisas, et NATO on juba 16 aastat tagasi otsustanud, et Ukraina koht on alliansis ja nüüd on presidendi hinnangul aeg Ukrainale ka ametlik kutse anda.

Presidendi sõnul on NATO tugev, kui oma jõuõla panevad alla nii USA kui ka Euroopa. Tema sõnul peaks USA-l olema nähtav kohalolek Euroopas, aga Euroopa ise peab ka rohkem enda julgeoleku eest vastutama.

Karis lisas, et iga NATO liitlane peab täitma kaitsekulutuste kahe protsendi nõude, kuid tekkinud on selge vajadus tõsta seda taset lähemale kolmele protsendile.

Karis rõhutas, et Eesti peamine tähelepanu on suunatud aga iseseisvale kaitsevõimele, sest ükski liitlane ei aita seda, kes ennast ise ei aita. Ta tunnustas Eesti valitsust kaitsekulutuste suurendamise eest, mis ulatuvad lähiaastatel nelja protsendi lähedale.

"Vaadates ka hiljutisi NATO väenõudeid on selge, et peame tulevikus hakkama rääkima rohkemastki, võib-olla isegi viiest protsendist. Iseseisva kaitsevõime ehitamine pole ühekordne pingutus, vaid pidev," ütles president pressikonverentsil.

Michal: julgeolek on meie kõigi asi

Peaminister Kristen Michal tõdes pressikonverentsil, et Venemaa on hübriidsõjas Euroopa vastu, see jätkub ja läheb isegi tõsisemaks.

"Eesti on selleks valmis, valvsust hoitakse ja julgeolekasutused hindavad nii Eestis kui ka meie läheduses toimuvaid erinevaid intsidente. Eesti riik ja rahvas on siiani kriisides hästi hakkama saanud. Nagu president ütles, siis vaba ja kaitstud Eesti nimel peab pingutama. Julgeolek on meie kõigi asi, see nõuab pingutust igalt inimeselt, kohalikult omavalitsuselt, riigiasutustelt," rääkis peaminister.

Michal märkis, et Eesti valitsus on julgeolekuvaldkonnas sõnastanud lisaks kaitsevõime kasvule oma eesmärgiks ka kaitsetööstuse kasvu. Ta selgitas, et Ukrainas käiva sõja üks õppetundidest on see, et oma tööstuse olemasolu on kaitsevõime jaoks väga tähtis, sest see tagab vahendid, mis on kättesaadavad hetkel, kui olukord läheb kriitiliseks ja kiireks.

Peaminister lisas, et Eesti kulutab lähiaastatel kaitsevaldkonda 5,6 miljardit eurot, millele lisandub 1,6 miljardit eurot laskemoona soetamiseks. "See on sõnum vastasele, et meie meelekindlust ei maksa proovile panna."

Michali hinnangul hakkab Euroopa riigid hakkavad üha enam tajuma seda, et seniste kaitsekulutustega enam hakkama ei saa ja Euroopal tuleb enda julgeolekusse rohkem panustada. "Kas kaks protsenti on piisav? Arvan, et ei ole. Oma partneritele olen juba kirjeldanud NATO erinevatel kohtumistel, et see tase peaks tõusma vähemalt 2,5 protsendini. /.../ Igal juhul tuleb rohkem panustada, sest üldiselt on nii, et kui sa tahad rahu, pead valmistuma kõigeks muuks."

Eelmise nädala Läänemere merealuste sidekaablite purunemise kohta ütles Michal, et riigid uurivad neid juhtumeid tähelepanelikult ja tuleb välja selgitada, kuidas sidekaablite katkestused tekkisid. Michal lisas, et Eestil ja Soomel tuleb kokku leppida, et mistahes kahjustuste korral, olgu need inimtekkelised või looduslikud põhjused, tuleb purunenud merealune taristu võimalikult kiiresti parandada.