"Maandumisprofiil, mida lennuk tegi, tundus täiesti tavapärane, kõik tundus olevat korras ja siis juhtus midagi nii järsult, millele ilmselt piloodid kas siis suutsid natukene reageerida või ei suutnud reageerida ja selle tõttu see õnnetus juhtus. Aga mis täpsemalt, on äärmiselt keeruline praegusel hetkel öelda," kommenteeris Salumäe "Terevisioonis" esmaspäeval meedias levinud vaatepilti lennuki teekonnast.

Salumäe nentis ka, et praegu ei saa lennuõnnetuse põhjusena välistada midagi, aga tema jaoks GPS-häiringud on põhjusena väga vähetõenäolised.

Ta selgitas, et lennuk oli selles lennufaasis lähenemas lennurajale ja navigeeris maa peal asetseva ILS süsteemi (Instrumental Landing System, instrumentaalmaandumissüsteem – toim.) järgi, mis koosneb kahest majakast, mis annavad lennukile pidevalt asukohainfot nii kõrguse kui ka horisontaalses suunas. "Sellel seadmel ei ole GPS-iga mitte mingisugust pistmist. Sestap ta oli GPS-ist sõltumatu seadme järgi lähenemas. Selle tõttu ma ütleksin, et selle GPS-i häiringu võimalus on suhteliselt ebatõenäoline."

Ebatõenäoliseks peab lennundusteenistuse juht ka seda, et midagi võinuks juhtuda lennuki mootoritega. "Selles lennufaasis on õhusõidukid tegelikult võimelised planeerima. Ta ei olnud lennurajast üldse nii kaugel enam ja ilmselt oleks ta suutnud ilma töötavate mootoriteta ka lennurajani välja jõuda. Sellepärast ma pigem julgen arvata, et seal pidi midagi juhtuma aerodünaamikaga: kas see oli siis mingisugune tehniline viga või oli siis inimtekkeline, seda ilmselt peab uurimine välja selgitama," rääkis Salumäe.

Salumäe selgitas ka, et piloot saab aru, kui lennuk muudab järsult oma profiili, kui kiirus järsult muutub või ka sellest, kui lennuk järsult muudab kõrgust. Ent see hetk, mis tal jäi reageerimiseks, oli väga lühike.

"Võimalus reageerida väidetavalt oli tal umbes 300 meetri kõrgusel – see peab olema välkkiire reageering. Kõige suurem küsimus on nüüd selles samas pardasalvestises ehk siis mustas kastis. See ilmselt tuleb sealt pardasalvestisest välja, mis konkreetselt selle lennuki seadmetega sellel hetkel juhtus, mida need seadmed näitasid," ütles Salumäe.

Salumäe ei usu ka seda, et keegi sokutanuks midagi lennuki pardale pahatahtlikult. Selle on välistanud DHL kauba saatjana ja Salumäe rõhutas veel, et lennuki pardale minev kraam läbib põhjaliku kontrolli.

"Ja kui ka lennuki lastis oli midagi sellist, mis näiteks plahvatanuks, siis oleks see plahvatus pidanud toimuma õhus sellisel kujul, et see oleks olnud väljastpoolt näha. Aga praegu videosalvestiste järgi, mida on näidatud, tundus, et plahvatus toimus siiski kokkupuutes maaga," põhjendas Salumäe oma seisukohta.  

Alla kukkunud lennuk oli 31 aastat vana. Salumäe möönis, et see pole esimene noorus enam, ent ka mitte liiga vana. "Ilmselt lendab ka sellest veel vanemaid eksemplare maailmas ringi ja kõik sõltub sellest, kuidas lennuk on tegelikult hooldatud. Seal on oma spetsiifilised režiimid, mida kõike vahetatakse mingisugusel eluhetkel, nii et ma pigem arvan, et lennuki hoolduse taha see asi kindlasti ei jäänud."

Samas nentis ta, et ka väga hästi hooldatud lennukil võib juhtuda mingisugune tehniline rike.

Esmaspäeva hommikul hukkus Vilniuse lennujaama lähedal alla kukkunud DHL-i neljaliikmelise meeskonnaga kaubalennukis Hispaania kodanik, teine hispaanlane, samuti üks sakslane ja leedulane sai viga.

Lennuk tabas ka 13 inimesega maja, kuid kõik seal viibinud inimesed pääsesid.

Vilniuse politsei uurib juhtunut, uurimist alustasid ka lennuohutuse asjatundjad ja DHL. Kaasatud on ka Saksa ja Hispaania uurijad.