Harju maakohus nõustus hagejatega, et ühelgi Varro Vooglaiu ja SAPTK korraldatud meeleavaldusel ei ole kunagi Eesti politseid rünnatud ja et Kaja Kallase vastupidised osutused on alusetud.

Samuti peab Kallas ümber lükkama valeväite, mis puudutab 23.10.2021 Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavalduse korraldajate ringi.

Kohtuotsuse järgi on Kaja Kallas kohustatud avaldama 10 päeva jooksul oma Facebooki lehel postituse: "Mina, Kaja Kallas, avaldasin 17.02.2022 tehtud postituses ebaõigeid faktiväiteid, nagu oleks Varro Vooglaiu ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldatud meeleavaldusel Toompeal rünnatud Eesti politseid ning nagu Varro Vooglaid ja EKRE oleksid korraldanud 23.10.2021 meeleavalduse Vabaduse Väljakul. Nimetatud väited ei vasta tõele."

Samas ei rahuldanud kohus hagi Kallase väite osas, mis seisnes avalduses "Mäletame Varro Vooglaiu ja EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid."

Kohus leidis, et sõna "ründama" all mõistis keskmine lugeja verbaalset rünnet ning et erinevaid meeleavaldusele toodud plakateid ja seal kõlanud sõnavõtte võib pidada Eesti arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate verbaalseks ründamiseks. 

Hagejad pidasid Kallase väidet ebaõigeks eelkõige põhjusel, et arstide, teadlaste ja meditsiinitöötajate ründamine omistati neile kui meeleavalduse korraldajatele (kelleks EKRE ei olnud). Hagejate sõnul ei pannud nad toime mistahes vormis rünnakuid eelnimetatud elukutsete esindajate vastu ja vastupidist ei tõendanud kohtumenetluses ka Kallas.

Lisaks ei tuvastanud kohus ei väärat faktiväidet ega ka ebakohast väärtushinnangut Kaja Kallase väites: "Samal päeval, kui Venemaa agressiooni sihtmärgiks oleva Ukraina iseseisvuse toetuseks lehvivad üle maailma sinikollased lipud, ründab end sinimustvalge lipu taha varjav "vabadusvõitleja" ja "traditsioonide eest seisja" Eesti iseseisvust."

Kohtu hinnangul on küll osutus tehtud ilmselgelt Vooglaidile, ent samas kasutas Kallas kujundlikku väljenduslaadi, mis ei võimalda järeldada, nagu oleks Vooglaid pannud toime riigivastaseid süütegusid. Seejuures ei saa kohtu hinnangul pidada ebakohaseks Kallase väärtushinnangut Vooglaidi enda mitmetimõistetavate väljaütlemiste kontekstis.

Kohus jättis hagi rahuldamata ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Kohtu hinnangul pidi Vooglaid taluma ka tema suhtes esitatud valeväiteid, kuna neil väidetel ei olnud isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu ning seetõttu need ei ületanud õigusvastasuse künnist. Kohtu hinnangul on Kallase poolt Vooglaidi kohta esitatud väited osaks poliitilisest debatist.

Eelnevat silmas pidades otsustas kohus jätta menetluskulud 80 protsendi ulatuses hagejate ja 20 protsendi ulatuses kostja kanda.

Vooglaidi sõnul on kohtu otsus pettumustvalmistav. Tema hinnangul on ühelt poolt märgiliselt oluline, et Kallase poolne laimu levitamine leidis kohtus kinnitust, ent teiselt poolt on absurdne lahendus, millega karistatakse rahaliselt mitte laimajat, vaid laimatavat.

Kohtuotsuse vaidlustamiseks on pooltel aega 30 päeva.