Vabariigi valimiskomisjon on korduvalt ärgitanud riigikogu tegelema valimisringkondade muutmisega. Sel aastal mindi järjekordsele katsele. Ettevalmistus oli põhjalik, Tartu Ülikoolilt telliti mahukas analüüs, oktoobris tutvustati seda põhiseaduskomisjonis. Edaspidise arutelu eel võeti aeg maha, et kõik erakonnad, ka parlamendivälised, saaksid asja arutada ja oma seisukoha kujundada. Vastust oodati 22. novembriks.

Kirju läks välja 13. Praeguseks on vastused laekunud kolmelt parlamendiväliselt erakonnalt. Kõik erakonnad kinnitavad, et olukord on absurdne ja vajab muutmist. Täpselt sama üksmeelsed ollakse selles, et muutmine on ülimalt raske ja häid lahendusi pole. Keskerakonna esimees Lauri Laats tõi välja mõned vaidluspunktid.

"Kui me ringkondade arvu vähendame, siis kaob kohaliku kogukonna tunne, mis on hästi oluline. Ja teine probleem on, et ka nimekirja tegelikult ju pääseb tunduvalt vähem inimesi, kes kandideeriks, kui me võiksime ringkondade arvu suurendada. See tähendab seda tegelikult, et kohaliku kogukonna tunnetus on tagatud, aga me teeme liiga just väiksematele erakondadele, kus tegelikult nii palju liikmeid ei ole ja nad lihtsalt ei suuda neid nimekirju täita ja võib olla olukord, kus mõnes ringkonnas neid lihtsalt ei olegi," rääkis Laats.

Sotsiaaldemokraat Madis Kallase hinnangul peaks võimalikud lahendused arvestama ennekõike sellega, et pigem sarnase taustaga piirkonnad oleksid ühes ringkonnas.

"Näiteks saared võiks meie hinnangul olla jätkuvalt ühes ringkonnas, kuigi lahendustes oli ka selliseid näiteid, kus nad on eri ringkondades. Või nii-öelda kasvupiirkonnad Tallinna ümber peaks olema pigem ühes piirkonnas kui võib-olla mõne kaugema ja kahaneva piirkonnaga," selgitas Kallas.

Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder pakkus, et järgmisteks valimisteks ei juhtu midagi.

"Need poliitikud, kes on päevapoliitiliselt ühes või teises valimisringkonnas või milline on välja kujunenud ühe või teise erakonna toetus üle riigi, see vaieldamatult hakkab mõjutama päevapoliitiliselt seda otsust. Et olla sellest veidi vabam, siis selline kaugem seadusemuudatuse jõustumine on tõenäolisem ja võib-olla mõistlikum," sõnas Seeder.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et nende seisukoht ju koalitsiooni ei huvita, nad teevad nagunii, mida tahavad, aga leiab, et tegelikult ei juhtu ka seal midagi.

"Me kõik teame, miks see asi ei lahene. Miks ringkondasid ei muudeta? Sellepärast, et kõik saadikud on mõnest ringkonnast valitud ja nad on oma ringkonnaga harjunud. Igasugune süsteemi ümber loksutamine tähendab seda, et keegi peab endale otsima uue ringkonna või nii-öelda kuskilt mingi pink läheb alt ära. Aga mul on ka väga-väga vähe usku, et tänases koalitsioonis on mingitki erilist poliitilist tahet selle teemaga üldse sisuliselt tegeleda," nentis Helme.

Seega, kiiret ei ole kellelgi, sel aastal ei plaani küsimusega tegeleda ükski koalitsioonierakond ja samuti on põhiseaduskomisjonil olulisemaid tegemisi.