Kuu aega tagasi tekitas internetis elevust politsei vormikaamera salvestus, kus varem karistatud roolijoodik Svetlana Gorodivskaja jäi purjuspäi roolis vahele ja pakkus altkäemaksu. Naine mõisteti taas süüdi ja lisakaristusena konfiskeeriti vaid neli päeva enne vahele jäämist soetatud linnamaastur, mis oli lühikese ajaga juba teine sõiduk, mis temalt ära võeti.

46-aastane Svetlana Gorodivskaja on enda sõnul töötu koduperenaine. Politseile on ta vana tuttav. Naine on jäänud purjuspäi roolikeeramisega korduvalt vahele. Viimati kaheksa kuud tagasi jäi ta ilma juhiloast, isiklikust sõiduautost ja pidi tegema üldkasulikku tööd, et mitte vangi sattuda, aga nüüd on naine taas kriminaalse joobega autoroolis.

Niigi täbaras olukorra keerab Gorodivskaja asja veel hullemaks, pakkudes karistusest pääsemiseks korrakaitsjatele altkäemaksu.

Kohus mõistis tänavu septembris Gorodivskaja ametnikele altkäemaksu lubamises süüdi ja koos varem kandmata karistusega tuleb tal seega vangis veeta kaks ja pool aastat. Lisakaristusena konfiskeeris kohus talt alles neli päeva varem soetatud linnamaasturi BMW X6 ehk lühikese vahega jäi naine ilma kahest autost.

PPA logistikabüroo grupijuht Ülle Kraun ütles, et kui vara konfiskeeritakse kohtulahendi jõustunud kohtulahendi alusel, siis see tähendab, et see on riigi vara ja riik otsustab, mis selle varaga teha. "See ei kuulu enam vaidlustamisele. Enam inimene ei saa tulla ja öelda, et andke see vara mulle. Seda vara enam tagasi ei saa kahjuks," sõnas Kraun.

Politsei- ja piirivalveameti logistikabüroo grupijuht Ülle Kraun ning maksu- ja tolliameti haldusosakonna juhataja Tauno Krull on inimesed, kes peavad arvet enamiku Eestis arestitud või konfiskeeritud varade üle. Sisuliselt kõik - alates sõidukitest kuni tehnika, tööriistade ja luksuslike kuldehete välja, on tabelites täpselt kirjas.

"Maksu- ja tolliameti menetluses olevatest kriminaalasjadest meil on eelkõige salakaubaveo asjad, siis kuriteo toimepanemise vahendiks on enamasti sõidukid, sellise väärtusliku vallasvarana võib-olla rohkem ehted juveelid, uhkemad, kellad. Elektroonika mõnel juhul," rääkis Tauno Krull.

Millised on üldse mängureeglid? Seadus eristab kahte toimingut - aresti ja konfiskeerimist. Meediast on läbi käinud kõmulisi juhtumeid, kuidas riik arestis kohtualuse sadu tuhandeid eurosid maksva luksusauto, et see menetluse ajal omanikku ei vahetaks, aga pidi hiljem tasuma krõbeda arve, sest kriminaalasi aegus või läks auto piltlikult öeldes mädanema. Kuna eraomand on põhiseaduse järgi puutumatu, saab konfiskeerida üksnes kohtu loal.

"Konfiskeerimist kasutatakse esiteks, et vältida kuriteo toimepanemise vahendi ka järgmiste kuritegude sooritamist, kohus võib konfiskeerida näiteks sõiduki või kuriteo toimepanemise vahendi, aga võib ka konfiskeerida vara riiginõude tagamiseks," ütles Krull.

Ülle Kraun lisas, et kui roolijoodikult võetakse ära auto, siis võetaksegi temat ära kuriteo toimepanemise vahend.

Konfiskeerimise järel on kaks varianti, millest esimene on oksjon. Valik aastate jooksul müüki jõudnud esemetest võtab silme eest kirjuks. Kui kõiksugu kodutehnika ja tööriistad on igapäevane, siis leidub ka paate, mootorsaane, põllutöömasinaid ja isegi üks kullasulatusahi, mis vahetas omanikku 243 euroga. Aastas viiakse läbi mitusada enampakkumist ja tulude maht on mitme asutuse peale kokku sõltuvalt aastast kuni pool miljonit eurot.

"Me mõne aasta tagusest ajaloost leiame sellise huvitava näite, kus me võõrandasime ca 10 kilo plaatinat, mille väärtus ulatus isegi üle 200 000 euro, mis samamoodi läks edasi riigituludesse," ütles Tauno Krull.

Ka selle loo tegemise hetkel ootavad uut omanikku mõned kuldmündid, paar odavama klassi sõidukit ja kaitsepolitsei menetluses konfiskeeritud bituumenilast, hinnaga 280 000 eurot. Oksjonite vastu tunnevad huvi kollektsionäärid, ärimehed, kes müüvad kaupa juurdehindlusega edasi, aga mõnikord ka esemete eelmised omanikud. Näiteks hiljaaegu tundis oma 14 000 eurot väärt käekella vastu huvi tuntud allilmaliider, kelle nime jätab Kraun igaks juhuks enda teada.

"Pealtnägija" tegi mullu detsembris loo, kuidas 11-liikmeline sõpruskond rajas Rõuge metsa Eestis enneolematu kanepikasvatuse. Metsamajakese maa-alusesse punkrisse rajatud kõrgtehnoloogilisest istandusest läks 240 taime läks hävitamisele ja tehnika müüki.

"Tuli üks tõesti tavaline Eesti mees, ütles, et ta on keemik, et kas sa oskad mulle öelda, et palju see lamp on töötunde üle elanud. Ma ütlesin, ei tea, aga siis ta tutvustas, et see muldmetallide lamp, millel on oma eluiga, et ta saab ainult teatud arv tunde valgust näidata, pärast seda kustub ära, mitte kunagi enam ei põle. Aga kuna ta ise oli neid lampe tõenäoliselt seadistamas käinud ja kogu seda veesüsteemi projekteerinud, mis seal kanepikasvatuse oli, siis tal oli julgus tulla nüüd proovima. Ja ütles mulle ka, et aga kõik, kes praegu kanepikasvatustega tegelevad, jälgivad sind. Ja siis ma mõtlesin, et ei, ma ei ole nõus müüma neid," meenutas Ülle Kraun.

Müügi kõrval on teine variant jätta konfiskeeritud vara avalikku kasutusse. Ja siin ongi see loo suurim üllatus. Selgub, et riigiasutused on hakanud seda võimalust üha aktiivsemalt kasutama.

"Pealtnägija" küsib välja viimase kolme aasta andmed ja tuleb välja, et abisaajad on näiteks PPA, kaitsepolitseiamet ja päästeamet, aga ka mitu muuseumi, kooli ja kohalikku omavalitsust üle Eesti. MTÜ Eesti Politsei Naisühendus sai endale Soomest varastatud lasteriided ja mänguasjad ja kinkis need Ukraina politseinike peredele. Maaelu teaduskeskus sai aga maksu- ja tolliametilt mitu kotti põllumajandusväetist, mille sisse oli peidetud maksumärkideta sigaretipakid.

"Nii et avastasime, et meie käsutuses on siis veidi ebakaubandusliku välimusega turbakoorem, 45 tonni. Millega, nagu esialgu ei osanud eriti palju peale hakata, aga siis leidsime, et maaelu teaduskeskus, kes riigis põllumajandus uuringuid teeb, ilmselt turvast vajab ja vajaski," ütles Tauno Krull.

Osalt Rõuge kanepifarmi ja osalt ühe teise Pärnumaa narkolabori tehnikast said uue sisustuse Tallinna loomaia kasvuhooned ning ühe narkohoone niisutussüsteemide vastu on huvi üles näidanud Hiiumaal asuv aianduskool. Üllataval kombel selgub, et nii mitmedki pättide poolt kasutatud vidinad nagu droonid, soojuskaamerad ja metallidetektorid, aitavad nüüd uurijatel lahendada juba uusi kuritegusid. 

"Huvilised on viimasel ajal olnud Kaitseliit, päästeamet. Sisekaitseakadeemiale oleme andnud üle sõidukeid nii õppeotstarbeks nii tolliametnike koolitamiseks kui ka päästeametike koolitamiseks, aga teoreetiliselt on võimalik anda KOV-idele ja teistele riigiasutustele, vallasvara mõttes on PPA ühtteist vastu võtnud meilt, et põhimõtteliselt see ring riigiasutuste mõttes väga piiratud ei ole," lausus Krull.

Ülle Kraun lisas, et palveid ja kirju tuleb järjest rohkem. "Kui meil on varasid, siis me alati aitame. Mõni asutus küsib ise, et tal on huvi mingi teatud asja vastu, et kas meil on varade hulgas midagi ja, kui meil alati on, siis me alati anname," ütles Kraun.

Alles kaks nädalat tagasi andis maksu- ja tolliamet Kaitseliidule üle viis sõidukit, millest vähemalt kolme sisse oli ehitatud kaasaegse peidik salakaubaveoks.

"Päris tugevalt ümber ehitatud masinaid me tegelikult oksjonil ei müü, sest isegi kui Eesti politsei ja maksu- ja tolliameti uurijad juba neid masinaid teavad, siis on suur oht, et nad siis liiguvad edasi mingisse teise riiki, kus neid kasutatakse tegelikult samamoodi keelatud kaupade salakaubaveoks edasi," ütles Tauno Krull.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa ütles, et väga palju autosid ehitatakse salakaubaveoks ümber. "Tänapäeval kurjategijad ikkagi on arvestanud sellega, et õiguskaitseorganid kontrollivad sõidukeid vahetult piiri peal vahetult piiri ääres, nii siseriiklikult politsei poole pealt ikkagi nad tahavad ka oma riske maandada ja ikkagi peidavad nüüd ära," ütles Koppelmaa. 

Kaitseliidu peastaabi transpordijaoskonna juhataja Valeri Beljajev ütles, et autode edasine saatus on see, et neid kasutatakse näiteks laost kauba toomiseks, õppustel kui ka lihtsalt transpordiks.

Kuigi enamasti vajavad sõidukid ülevaatust ja osa ka pisiremonti, on see Beljajevi sõnul ikkagi odavam kui hankida autosid turult. Seda enam, et vajadus on suur.

Autod, mis enam sõitmiseks ei kõlba, lähevad kutsekoolidele ning pääste- ja politseikolledžile avariiolukordade harjutamiseks ehk lõhkumiseks. Praegugi ootab Rahumäe politseijaoskonna parklas seda saatust kolm roolijoodiku autot.

"Politseinikud harjutavad, avavad sõiduauto uksi, löövad oma löögiriistadega aknaid puruks. Võtavad aega, teevad trenni. Kuskilt mujalt seda vara ei teki, me peame ise minema turult seda vara ostma," sõnas Ülle Kraun.

PPA ei ava taktikalistel kaalutlustel täpset nimekirja, arvu ega sõidukite asukohta, aga Ülle Krauni sõnul jõuab politsei kätte kümmekond sõidukit aastas, mis lähevad edasi politsei igapäevasesse kasutusse. Tihti kaasatakse tsiviilsõidukeid salajastes operatsioonides, kurjategijate jälgimisel ja kinnipidamistel, kus politsei peab jääma kurikaeltele varjatuks.

Tagantjärele on näha, et ka meie loo peategelase, Svetlana Gorodivskaja nelikveoline linnamaastur oksjonile ei jõudnud. Teadaolevalt ongi see nüüd korrakaitsjate kasutuses. Liiklusregistri andmetel anti sõidukile PPA poolt uus numbrimärk ja määrati auto staatuseks "töösõidud".