Saks kommenteeris saates Angela Merkeli memuaare "Vabadus. Mälestused aastatest 1954–2021"

"See, mis jääb kummitama teda aegade lõpuni on kaks asja. Üks on see energeetikapoliitika, mis on seotud Venemaaga, mis ei saa pidada õnnestumiseks. See on nüüd läbi lõigatud ikkagi, lõppenud ja kõik see on visatud poliitilises plaanis prügikasti. Kuigi Saksamaa sai sellest majanduslikku kasu," ütles Saks.

"Ja teine on rändekriis, mis on põhjustanud väga tõsiseid poliitilisi pingeid üle kogu Euroopa ja mille ohjamine kindlasti ei õnnestunud," lisas ta.

"Aga ma ei tahaks olla nõus sellega, et Saksamaa ei oleks pidanud Venemaaga suhtlema, see on vale. Tegelikult ka selles gaasipoliitikas, mida aeti Venemaaga, oli võimalus, et Saksamaa võtab initsiatiivi enda kätte ja hoiab Venemaad surve all. See võimalus oli täiesti olemas, seda lihtsalt ei tehtud. See näitab, et see strateegiline kalkulatsioon ei pädenud. Saksamaa suures plaanis siiski ei võitnud sellest," rääkis Saks.

Saks tõdes, et kuigi Saksamaa on Venemaa suunal poliitikat muutnud, peab seda tegema kogu Euroopa.

"Me tahaksime, et see muutus oleks selline, mis suudab Venemaad ohjeldada ja siin Saksamaast üksi ei piisa. See peab olema kogu Euroopa. Aga nüüd ongi see probleem, et me Brexiti kontekstis näeme ka, et ikkagi Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika on muutunud nõrgemaks. Väga raske on jõuda konsensusele, kui riikide sisepoliitika on muutunud volatiilsemaks. Iga valimisega mõnes riigis jälle olukord muutub nii dramaatiliselt, et konsensuse saavutamiseks on vaja teha uusi pingutusi," lausus Saks.

"Aga ma siiski arvan, et Brexit on andnud väga tugeva mõju. Ja Euroopa Liidu globaalne välis- ja julgeolekupoliitiline mõju on selle tulemusena kindlasti kahanenud. Seda ei taheta praegu tunnistada. Euroopas peaks selle peale mõtlema, et kuidas seda kompenseerida," ütles ta.

Saks rääkis, et kui Suurbritannia oli Euroopa Liidus, siis koos Saksamaa ja Prantsusmaaga moodustasid nad Euroopa liidrirolli vedava kolmiku, ent seda liidrirolli ei ole keegi enam vedada suutnud.

"Nüüd see Saksamaa ja Prantsusmaa telg mingil põhjusel ei tööta ja ma ei ole nõus sellega, et see on seotud kahe riigijuhi isiklike suhetega. See on palju sügavam. Järelikult on mingi protsess, mida ei taheta avalikult tunnistada. Protsess, mis toimub ja mis ei lase väga tugeval ja konsensuslikul, ühtsel ja initsiatiivikal välispoliitikal tekkida," arutles Saks.

Ukraina on see, kes selle läbi kannatab ja sellest on kõige rohkem kahju, nentis Saks.