Komisjoni istungile on kutsutud kliimaministeeriumi, tööandjate keskliidu, keskkonnaühenduste koja, metsa- ja puidutööstuse liidu, keemiatööstuse liidu, Eesti Energia, elektritööstuse liidu, Tallinna Lennujaama, turbaliidu, Viru Keemia Grupi, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni ning asutajate seltsi esindajad.

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro (Eesti 200) ütles, et kliimaeesmärkide seadmine mõjutab oluliselt nii keskkonna- kui ka majanduspoliitikat. "Peame arvestama sellega, et kliimaeesmärkide täitmine pakutud kujul vajaks mitmeid eeldusi - eelkõige tehnoloogia arengut ning ettevõtete investeerimisvõimekuse toetamist. Ilma nende tingimuste täitmiseta me üle jõu käivaid eesmärke seada ei saa, kuna nende elluviimine lasub valdavalt ettevõtjate õlgadel," selgitas Taro.

Taro viitas, et kuigi seletuskirja kohaselt oleks EL-i tasandil ja Eestis kasvuhoonegaaside (KHG) 90-protsendilise vähendamise saavutamise mõju keskkonnale positiivne, ei saa Eesti nõustuda kiirustades eesmärkidega, mille tingimusi ei suudaks täita.

"Aastaks 2040 seatud kliimaeesmärk pole asi iseeneses - see annab finantsturgudele ja tööstustele olulise signaali investeerimise ja pikaajaliste plaanide tegemise kohta. Peale eesmärgi enda peab olema olemas ka pikk plaan, milliste vahendite ja tehnoloogia abil see ellu viiakse ning kuidas toimub ülemineku toetamine tööstusele."

Taro märkis, et koos asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega toimuva avaliku istungi järel teeb keskkonnakomisjon ettepaneku Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtade kinnitamiseks või muutmiseks.