Düsseldorfi-põhise uurimisinstituudi (IMK) ja Mannheimi ülikooli uuring näitas, et Saksamaa peab oma kulutusi võrgu laiendamiseks ligikaudu kahekordistama 34 miljardi euroni aastas. Näiteks 2023. aastal investeeris Saksamaa võrguprojektidesse umbes 15 miljardit eurot.

IMK uuring hoiatas aga, et kogukulud võivad osutuda veelgi suuremaks.

Põhja-Saksamaal on palju tuuleparke ja muid taastuvaid energiaallikaid. Laiendamine on osaliselt ette nähtud selleks, et hõlbustada elektrienergia liikumist riigi lõunaosas paiknevate elanike- ja tööstuskeskusteni. 

Kui Saksamaa elektri põhivõrk on umbes 38 000 kilomeetrit pikk, siis jaotusvõrk on umbes 1,9 miljonit kilomeetrit.

Teadlased tegid oma arvutused põhivõrguettevõtjate prognooside põhjal, mis hindavad praeguse võrgulaiendusplaani kuludeks 328 miljardit eurot. Seejärel tegid teadlased oma arvutused jaotusvõrgu laiendamiskulude kohta ja jõudsid investeeringuvajaduseni 323 miljardit eurot. Võrdluseks – konsultatsioonifirma ef.Ruhri selle aasta alguses läbi viidud uuring hindas nii põhivõrgu kui ka jaotusvõrgu laiendamise kogukuludeks ligikaudu 732 miljardit eurot.

Uuringut rahastas Hans Böckleri fond, millel on tihedad sidemed Saksa ametiühinguliikumisega.

Uuringus tuvastati riskiteguritena toorainehindade tõusu võimalused, trafode ja elektriliinide tarnimise kitsaskohad ning viivitused regulatiivsetes kooskõlastusmenetlustes.

Töö- ja laiendamiskulud kanduvad võrgutasudena edasi elektritarbijatele. Need tasud on juba viimastel aastatel tõusnud, mis on ajendanud poliitilisi arutelusid võimalike võrgutoetuste üle, et piirata Saksamaa tööstustootjatele kõrgetest energiakuludest tulenevat kahju.

Uue uuringu autorid ütlesid, et nad loodavad nüüd uurida viise, kuidas investeeringuid kõige paremini rahastada.

Elektrivõrkude laiendamist peetakse oluliseks osaks Saksamaa kavatsusest saavutada 2045. aastaks kliimaneutraalsus.