Kaarti vaadates selgub, kui suure hulga meretuuleparke Rootsi on päevakorrast maha võtnud. Rootsi kaitseülikooli professor Hans Liwang ütles, et selline otsus sündis eeskätt ebakindlusest – pole täpselt teada, kuidas tuulikud kaitseväe eelhoiatust mõjutavad.

"Valitseb ebakindlus mõju osas riigikaitsele. Ja on teatud kahjulikud mõjud riigikaitsele. Samas on Rootsis, sealhulgas kaitsejõududes vaieldud ka positiivsete mõjude üle. Aga vaja on rohkem teavet," lausus Liwang.

Kuivõrd plaanitavad Eesti meretuulepargid võiks mõjutada Rootsi seiret? Rootsi professor ütleb, et sealne valitsus lähtus oma otsuses eeskätt lähemast, näiteks Kaliningradist lähtuvast ohust.

"Ma ei näe tegelikult, et Eesti arendusel oleks nii kriitiline mõju Rootsi kaitsele, sest Rootsi fookus ei keskendu Eesti aladele. Kui tegu on Eestist idas paiknevate ohtudega, siis Eestil on sensorid, mis toetavad Rootsi kaitset või NATO-t," ütles Liwang.

Kuivõrd Eesti sensoritele võib alati loota? Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tõi eelmisel nädalal näite, kuidas eelhoiatus meie piirkonnas ei toiminud eeskujulikult.

"Üks droon, mis oli välja lastud Ukraina sihtmärgi vastu, jõudis lõpuks Läti territooriumile. Selliste tuulikuparkide puhul, mis vähendavad meie vastuvõtuvõimekust, jääb ka eelhoiatusaeg lühemaks. Selline droon, mis ei ole mõeldud Eesti vastu, võib sattuda üle meie riigipiiri ja sellise drooni avastamine on pärsitud," lausus Kiviselg.

Rootsi loobus enamikust meretuuleparkidest kaitsekaalutlustel. Hans Liwang leiab aga, et sellisel otsusel pole pikka iga.

"Ma ise arvan, et nad astusid sammu, mis kaotab ebakindluse selles valdkonnas mõneks aastaks. Aga pikemas vaates selline kategooriline keeldumine ei saa toimida. Edaspidi on tarvis tasakaalustatud lahendusi. Positiivsed ja negatiivsed mõjud tuleb tasakaalustada," ütles ta.