Tuleval aastal lõppevad rendilepingud, mille alusel kasutab aktsiaselts Tartu Agro ühtekokku 57 riigile kuuluvat kinnisasja. Tänavu augustis andis valitsus nõusoleku korraldada uute 12-aastaste lepingute sõlmimiseks enampakkumine.

Tartu Agro juhatuse esimees Andres Härm oli uuele enampakkumisele põhimõtteliselt vastu. Eriti häiris teda mõte kuulutada enampakkumised välja neljas osas.

"Tänase maakasutuse tükeldamine avalikul enampakkumisel on kindlaks eelduseks 2570-pealise loomakarja hävitamiseks," rõhutas Härm juba juunis regionaal- ja põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas.

Hoogsalt alanud protsess takerduski peagi küsimuse taha, mitme osana maatükid enampakkumisele seatakse. Pärast suvist valitsusvahetust läks maade rendileandmine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse ning sealt kinnitati rahvusringhäälingule, et otsus sünnib tuleval aastal.

Seadusemuudatus seati kobareelnõusse

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles, et rendileandmise otsus tuleb temaga kooskõlastada. Hartmani hinnangul peaks Tartu Agro kasutuses olevad riigimaad ühe tükina välja rentima.

"On inimesi, kes arvavad, et võiks olla 57 osas, vahepeal oli ettepanek neljas osas. Aga kaaludes erinevaid aspekte, on minu seisukoht minna edasi ühe tükiga," sõnas Hartman ning märkis, et vähemalt suvel olid seda meelt kõik valitsuserakonnad. "Et säiliks piisavalt konkurentsivõimeline maa-ala, kus see ettevõte, kes pakkumise võidab, hästi toimetada saab."

12. novembril arutati küsimust riigikogu maaelukomisjonis. Seal ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas, et praegu lubab seadus riigimaad küll tervikvarana müüa, aga rentimise jaoks sellist võimalust pole. Ta märkis, et asja lahendamiseks on plaanis seadusemuudatus.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Alo Aasma rõhutas samal istungil, et Tartu Agro rendileping lõppeb järgmisel aastal. "Tekkinud on keeruline olukord, kus nii-öelda joostakse ajaga võidu," märkis Aasma.

Istungi toimumise ajaks oli plaanitav muudatus juba kobareelnõus, millega muu hulgas korraldatakse ümber erinevate ministeeriumite vastutusvaldkondi ning kaotatakse riigisekretäri ametikohalt juriidilise kõrghariduse nõue. Riigikogu hääletab eelnõu üle kolmapäevasel istungil.

Minister: me ei tegele ühe ettevõtte huvidega

Piret Hartman ütles, et riigivaraseaduse muutmine oli tema ministeeriumi ettepanek.

"Me tegelikult ei räägi ühe ettevõtte huvidest," rõhutas Hartman. "Küsimus on lihtsalt, et mis on selle maa puhul kõige mõistlikum lähenemine. Kui me tahame, et seal oleks jätkusuutlik ettevõte, siis me ei saa rääkida 57 erinevast tükist."

Hartman tuletas meelde, et Tartu Agro ise soovis, et riik pikendaks nende lepingut otsuskorras ilma enampakkumiseta. See olnuks seadusevastane.

"Kõikidel osapooltel on võimalik tulla oma pakkumisega välja," ütles Hartman.

Juba tänane seadus annab nii-öelda lõppsõna võimaluse maa senisele kasutajale. Ehk sõltumata sellest, mitme osana kinnistud enampakkumisele pannakse, võib Tartu Agro need lõpphinnaga ikkagi enda käsutuses hoida.

Kogu sügise kestnud arutelude käigus on kõlanud ka argument, et maa väiksemate tükkide kaupa enampakkumisele panek annaks võimaluse suuremale hulgale ettevõtetele. Maa ühe tükina väljarentimine võib aga eelise anda Tartu Agrole, sest konkurentidel ei pruugi jätkuda aega oma äriplaani üles ehitada. Hartman tõdes, et arvamusi on erinevaid.

"Kui me räägime täna jätkusuutlikest, suurematest ettevõtetest, kes tegutsevad nii loomakasvatuse, teraviljakasvatuse kui biogaasi tootmisega, siis väiksemast pindalast rääkida ei ole jätkusuutlik," sõnas Hartman. "Loomulikult me täna toetame ka väiksemaid ettevõtteid, aga valdkonna jätkusuutlikkuse mõttes on olulised ka suuremad ettevõtmised."

Kruuse: maa tükkideks jagamine ei pruugi renditulu kasvatada

Ka riigikogu maaelukomisjoni esimees reformierakondlane Urmas Kruuse usub, et Tartu Agro maa tuleks rendile anda ühe tükina. Ta leiab, et maad osadena rentides ei pruugi riik rohkem renditulu saada.

"Me erinevate tükkide maksimumpakkumushinnad võime saada üles, aga samas võivad teatud vähemväärtuslikud tükid jääda pakkumisest välja, mis keskmist hinda langetab," sõnas Kruuse.

Ta leiab, et maade korraga rendileandmine ei võta võimalust ka väiksematelt ettevõtetelt.

"Väiksematel tegijatel on võimalus teha ka ühispakkumisi," ütles Kruuse. "Kui me vaatame suuremaid ettevõtjaid, kes konkursil võiksid osaleda, siis nemad kindlasti oleks huvitatud terviktükist, sest selle majandamine ja majandamise efektiivsus on kindlasti kordades parem."