"Pealtnägija": vaidlus advokaadiga viis tuntud pankrotihalduri äri pankrotti
Hiljuti pankrotistus firma Heavy Industry Estonia, mis tähendab, et tegevuse lõpetas omaaegse kuulsa Dvigateli järglase järglane ja sisuliselt päeva pealt jäi suure tehase töö seisma. Nagu "Pealtnägija" avastas, on pankroti taga tüli kahe kunagise vana sõbra, advokaat Üllar Talviste ja pankrotihaldur Martin Krupi vahel.
Reformierakonna tipp-poliitikutega seotud Autorollo, Kreenholmi tööstus, Kalevi kommivabrik, maffiaseostega laenukontor MiniCredit… Martin Krupi nimi tuleb staažikale meediajälgijale kindlasti tuttav ette mitmest kõmulisest pankrotist ja skandaalsest äriafäärist.
Tema oponent, vandeadvokaat Üllar Talviste ei ole kindlasti pehmemast puust. Endine advokatuuri esimees ja õigusbüroo Lextal asutaja on esinenud tipp-poliitikute ja prominentide kaitsjana mitmesugustes äritülides ja korruptsiooniprotsessides, nagu maadevahetus, õlitehase Werol pankrot ja Edgar Savisaare kriminaalasi. Just Keskerakonna pikaaegse esimehe ärid ja tema saladuste hoidmine oli asjaolu, mis tegi kahest oma ala tipptegijast paljudeks aastateks lähedased kolleegid ja sõbrad.
Nüüd on aga sogases vees libedate kalade püüdmise ja keeruliste juriidiliste jänesehaakidega harjunud mehed ootamatult tülis ja pilluvad kaamera ees vastastikku teravusi.
Pool sajandit tagasi loodud Dvigatel oli nõukogude Eesti rasketööstuse üks lipulaev ja Lasnamäe serval sisuliselt omaette linnajagu, kus toodeti muu hulgas tuumaallveelaevade reaktoridetaile. Taasiseseisvumise järel koloss ajapikku lammutati ja tükeldati nii otseses kui juriidilises tähenduses ning praeguses mõistes Ülemiste linnakus asuvas omaaegses metallitehases alustas tegevust ettevõte nimega E-Profiil. Kahe täismõõdus jalgpalliväljaku suuruses tehasekompleksis Tallinnas töötas tippajal ligi 300 inimest ning mitmekümne miljoni eurose käibega ettevõttest kujunes üks Eesti metalliekspordi tipptegija.
Seda ootamatum oli, kui paarkümmend aastat tegutsenud ettevõttes puhkes omanike vahel 2016. aastal tõsine tüli, mis viis ka kriminaaluurimiseni. Selle loo seisukohalt on oluline teada peamiselt kahte fakti. Esiteks - 2017 detsembris kutsuti E-Profiili nõukogusse keeruliste olukordade lahendajana tuntud Martin Krupp.
"Seal oli kaks leeri, mis oli 50:50 ja nad olid omavahel totaalses kokkupõrkes. Sellest johtuvalt ei olnud võimalik mitte ühtegi otsust teha, oli vaja kedagi neutraalset juurde. Seal oli küsimus, et tolleaegne E-Profiili juhatus tuli välja vahetada, selleks oli vaja muudatus teha nõukogus ja selle vahetuse mõte oli see, et saaks koheselt ära esitada E-Profiili pankrotiavalduse," selgitas Krupp.
Teiseks on oluline, et 2018. aastal algatati E-Profiili pankrot, kus mitu ajutist haldurit püüdsid algul ettevõtet saneerida ja siis edutult varasid müüa. 2019. aastal määras kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Üllar Talviste. Kui tehase alghinnaks määrati esialgu 10 miljonit eurot, siis aasta jooksul nurjus kokku seitse enampakkumist ja lõpuks 2019 juunis omandas varad miljoni euro eest Kalle Kuusiku firma, mis lisaks sai endale 1,1 miljoni eurose kommertspandi LHV panga kasuks. Ehkki Kuusik on korduvalt figureerinud Eesti rikaste edetabelites, rajanud mitu suurt hotelli ja veekeskust ning teda tuntakse peamiselt Viimsi spaa omanikuna, puudusid tal varasemad kokkupuuted metallitööstusega.
Kuusik jagas metalliettevõtte kaheks: tootmisseadmed ja liisingud olid OÜ AKG Lootsi all ja tolle tütarfirmast OÜ Heavy Industry Estoniast sai sisuliselt varatu operaator, mis rentis emaettevõttelt seadmeid ja maksis ruumi rendi eest. Aasta hiljem, 2020. aasta juunis lisandus AKG Lootsi osanike ringi ettevõte nimega Metalli Investeeringud OÜ, mille ainuomanik on veel praegugi E-Profiili ehk eelkäija firma nõukogus istuv Martin Krupp.
Hotelli- ja metalliärimees Kalle Kuusik selgitas: "Martin Krupp on mul vana tuttav ja kui pankadega läbirääkimisi sai peetud, siis mingist hetkest ma tundsin, et kas ma ikka tahan üksi seda teha. Ja lihtsalt jutu hoos kutsusin, et kas sa tuleksid ka äkki, et proovisime koos seda teha."
Mõlemad mehed kinnitasid, et mingeid varjatud huvisid pole, siseinfot kurjalt keegi ei kasutanud ning tegu oli eheda katsega metallitööstuses tulu teenida. Paraku õgis suure tehase käimalükkamine niigi õhukeseks kulunud finantse, järgnesid koroona- ja energiakriis ning lõpuks täiemahuline sõda Ukrainas.
Võimalik, et napi kogemuse arvele võib kirjutada ka tüli, mis puhkes kevadel 2021. Heavy Industry sõlmis 2,4 miljoni eurose lepingu Hollandi suurettevõttega Mammoet B.V teraskonstruktsioonide tootmiseks Venemaal asuva LNG kompleksi Arctic 2 tarbeks. Tegemist oligi mammutprojektiga, kuid Tallinna tehas jäi tööde graafikus hoidmisega jänni ning puhkes kibe õigusvaidlus, kus Heavy Industryt esindas vandeadvokaat Üllar Talviste. Osapoolte jutust koorub, et hollandlased keeldusid tasu maksmast ja ähvardasid isegi kriminaalasjaga.
Talvistest oli abi ning juulis 2021 sõlmiti hollandlastega kompromiss. Ent kuigi asi laheneb justkui kokkuleppega, siis õigusabiarve jätab Krupiga seotud firma Lextalile maksmata.
"Nii palju, kui mulle öeldi - oli see poolik lahend seal. Poolik selles suhtes, et Mammoetiga lõpuni ei oldud lepingus kõikide punktidega mindud, mis oleks meid kaitsnud," märkis Kuusik.
Advokaadid pöördusid maksmata arve asjus kohtusse, vaidlesid kolm aastat, kuni 2024. aasta jaanuaris jõustus otsus, mis kinnitas, et advokaadibüroo nõue on põhjendatud. Koos viiviste ja täiendavate õigusabikuludega oli võlg paisunud juba paisunud 27 000 euroni. Kuna vahepeal kuhjusid ka teised võlad, näiteks Ülemiste linnaku omanikule üüri ja elektri eest, pani Heavy Industry tänavu juunis järsku uksed kinni. Kusjuures paljude jaoks sedavõrd ootamatult, et mõnel töötajal jäid riided luku taha.
"Omanikud ei näinud võimalust enam raha juurde panna, otsustasime, et me ei suuda lihtsalt. Tehas pandi ju üürileandja poolt lihtsalt kinni ühe päevaga ja nii ta läks," nentis Kuusik.
Heavy Industry jäi maksuametile, pankadele ja tarnijatele võlgu kokku üle kuue miljoni euro. Et Lextali arve oli ikka maksmata ja asi oli ilmselt juba ka põhimõtteline, esitas uue vahepeal nimetatud advokaadibüroo augustis HIE vastu pankrotiavalduse ja kohus kuulutaski 1. novembril välja pankroti. Ajutise pankrotihalduri aruandes selgub, et firma juhtkond on lühikese ajaga korduvalt vahetunud, arvepidamine lünklik ja pangakontod tühjad.
"Juhatuse liige tol ajal, kui meie arved olid maksmata ja vist isegi siis, kui nende arvete maksmise üle vaidlus käis, oli andnud endale laenu. /…/ ja ei olnud seda tagasi maksnud. Selles osas võib olla meil nõue ka ühingu liikme vastu ja sel ajal, kui täitemenetlus käis, tegelikult juba täitis ettevõte oma aktsionäri kohustusi panga ees ja seal oli küll märkimisväärne summa 150 000 eurot," rääkis vandeadvokaat Magnus Braun.
Martin Krupp nimetas tema väiteid kohatuks. "Ma lugesin ajutise halduri aruannet, seal tõesti oli kirjutatud, et registrivara seal ei ole, aga seda ei ole ka kunagi varem olnud. Nii et selles suhtes midagi ei saa tühjaks teha, kui seal ei ole midagi teha."
Novembri alguses, kui "Pealtnägija" hakkas metalliäri kohta küsimusi esitama, müüs Krupp oma firma osaluse kolleeg Kerli Leetsaarele, kellest ühtlasi sai ka ettevõtte juhatuse esimees. Kaks nädalat tagasi pani AKG Lootsi osa varadest müüki ja suurima võlausaldaja LHV panga nõude ostis üle firma BRE Estonia. See on aastaid tagasi Krupi loodud riiulifirma, mis praegu kuulub ettevõtja Richard Tomingasele. Ehk kui AKG Lootsil õnnestub midagi varade müügi pealt teenida, saab esmajärjekorras saab raha just Tomingas. Kokkuvõttes leiavad Krupp ja Kuusk, et kõige suuremad kahjukannatajad selles loos ongi tegelikult hoopis nemad, sest matsid tehase alla palju isiklikku raha.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi