Suuremates linnades maksab jõuluvana külaskäik märksa rohkem kui maal
Veebist jõuluvana otsides võib leida hindu alates poolesajast kuni mitmesaja euroni ning kallim on teenus suuremates linnades. Eedy nime all aastakümneid pühadel seda tööd teinud jõuluvana sõnul ei ole aga märgata, et inimesed jätaksid majanduslikult keerulisel ajal jõulumehe koju kutsumata.
Üks Tallinnas ja selle lähiümbruses tegutsev ettevõte pakub koduvisiite 120 euro eest, kuid jõululaupäeval kerkib kuni pooletunnise külastuse hind 135 euroni. Selles ettevõttes leidub veel vabu aegu ka 24. detsembriks.
Teine Tallinnas tegutsev ettevõte küsib jõuluvana külaskäigu eest 150 eurot, kuid pakub praegu ka 135-eurost soodushinda. Lastepeo külastuse eest tuleb välja käia keskmiselt 250 eurot, firmapeo eest aga 300 eurot.
Suurtest keskustest eemal on hind märksa soodsam. Jõgeval ja Põhja-Järvamaal teenuseid pakkuv ettevõte küsib kodukülastuse eest 60 eurot pluss käibemaks ning ettevõtte kahest jõuluvanast ühel on 24. detsember täis broneeritud, teisel aga leidub vabu aegu veel õhtussegi. Üksiküritajad pakuvad end koju käima ka 50 euro eest.
Paljud jõuluvanad on koondunud MTÜ-sse Eesti Jõuluvanade Selts, mille liikmed on kokku leppinud, et esinevad avalikkuse ees ainult oma jõuluvananimega. Seltsi juhatusse kuuluv jõuluvana Eedy ütles ERR-ile, et tänavu ei ole hoolimata majanduse kehvast ajast märgata, et kodudesse vähem jõuluvana oodataks. Pühapäevase seisuga olid kõigi seltsi kuuluvate jõuluvanade 24. detsembri ajad juba täis broneeritud.
"Aastad ei ole erinevad. 24. detsembril tuleb üsna varakult, ennelõunal peale hakata ja see läheb hilisõhtuni välja. Nii palju kui olen teiste kolleegidega suhelnud, on seis sama," tõdes ta ja lisas, et kõige enam oodatakse jõuluvana 23., 24. ja 25. detsembril.
Jõuluvana Eedy kinnitas, et maakonniti on hinnad tõesti väga erinevad – kõige rohkem maksab see teenus Harjumaal, Tallinnas, Tartus ja ka Pärnus, kuid seal on ka palgad kõrgemad. Samas rõhutas ta, et jõuluvanatöö ei ole lihtne, ehkki leidub neid, kes hõlptulu lootes kaubanduskeskusest kostüümi ostavad ja raha teenimas käivad.
"Kindlasti ei küsita maapiirkonnas mitusada eurot, nagu Tallinna kuumas rajoonis, maal on summad väiksemad. Jõulutaat ka ise hindab olukorda, kui näeb, et pere on ette valmistunud ja pingutanud, ei küsi võib-olla sellises määras tasu nagu paar maja edasi. Natuke on selles Robin Hoodi ka sees, nii et mõnes mõttes viime enda eelarvet tasakaalu," lausus jõuluvana, kes on seda ametit pidanud juba 1980-ndate keskpaigast.
Hinnatundlike klientide kõrval leidub tema sõnul ka selliseid, kes on konkreetset jõuluvana kuskil näinud ning pakuvad isegi sadu eurosid, et just see jõuluvana tema pere juurde tuleks.
Eedy sõnul leiavad inimesed, kellel pole võimalik jõuluvana koju kutsuda, ka teistsuguseid lahendusi. Ta tõi näite, et on korduvalt käinud kaubanduskeskuse korraldatud üritusel, kus pered temaga koos fotosid teevad, ning leidub neid, kes vaikselt paki jõuluvana kätte pistavad ja paluvad, et ta selle nende lapsele annaks, millest ta mõistagi ei keeldu.
Asutustest tuleb kõige enam külastada koole ja lasteaedu, kus jõuluvana saab laste esinemiskavasid kuulata ja vaadata ning Eedy kinnitusel on need väga armsad ja vahvad. "Eesti rahvas on laulurahvas ja luuletuserahvas," lausus ta.
Jõuluvanadel on kiire tööaeg terve detsembri ning Eedy sõnul jääb sel kuul teinekord enda aega väga väheks, aga amet on selline ja loobuda sellest oleks raske.
Toimetaja: Karin Koppel