20. septembril möödus 100 aastat elektrirongide liikluse algusest Eestis. 1930. aastail rõõmustasid reisijaid juba omamaised diiselrongid ning võimalus rööbasautosid erarongiks tellida. Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis avatud näitus "Mootor raudteed vallutamas. Esimeste Eesti mootorrongide lugu" toob värvikate episoodidena selle aja vaataja ette.

Raudtee- ja sidemuuseumi teadur-kuraatori Tõnu Tammearu sõnul oli mootorrongidel võrreldes aururongidega võimalik rohkem peatusi teha ja see tõi kaasa maapiirkondade arengu.

"Mootorrongide liiklema hakkamisega tuli raudtee inimestele lähemale, ka maainimestele, sest peatuskohad olid rohkem külade ja ka talude lähedal, kus muidu võib-olla sealsed elanikud oleksid linna läinud hobusega, aga nüüd eelistasid rongi ja see tõi raudteele endale ka tulu, reisijate arv kasvas," ütles Tammearu.

Paraku pole esimese iseseisvusperioodi aegseid mootorvaguneid tänaseks teadaolevalt säilinud ja seetõttu näeb neid nüüd vaid vanadel fotodel. Tammearu sõnul oleks kunagisest mootorrongidest tõukunud arengust õppida aga ka tänapäeval, viidates sellega valitsuse otsusele jätta Haapsalu raudtee taastamine 2022. aastal pooleli.

"Kui kunagi oli Haapsalu mitte nii väga ääremaastunud koht, nagu nüüd seda püütakse näidata või seda arengut sinna suunata, vaid ikkagi selline kuurort, kuhu kõlbas panna liikuma 1935. aastal kõige moodsama valmis saanud mootorrongi, kõige esimese Eesti diiselrongi, siis ma arvan, et täna on meil siin mõtlemisainet;" lausus Tammearu.

Näituse koostas Tõnu Tammearu ja kujundas Erki Rammo. See on avatud Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis 2026. aastani.