Kuressaare Soojus soetas tänavu suitsugaaside tahmaosakeste elektrifiltri, mis maksis umbes 700 000 eurot.

"See on ikkagi juba veeaur (mis korstnast tuleb), sest neid tahkeid lenduvaid osakesi, mida me kinni püüame tänu sellele uuele filtrile, on ikka äärmiselt vähe. Ehk üheksa korda vähem kui enne filtri paigaldust. Tahkete osa sisaldis enne filtrit ja filtri paigaldust oli umbes 190 miljondikosa (ppm) ja nüüd on see 21. Need on lendtuha osakesed, kõige väiksem fraktsioon, mis sealt kätte saadakse," selgitas Kuressaare Soojuse insener Arvid Peel.

Sellelaadsed elektrifiltrid tahma peenosakeste püüdmiseks peavad kõik viie- kuni 50-megavatise võimsusega soojatootjad paigaldama 1. jaanuariks 2025. Selliseid ettevõtteid on Eestis sadakond.

"Seal hulgas on nii katlamajad kui ka tööstusettevõtted. Ja meile teadaolevalt on praegu kümmekond ettevõtet, kellel on väljakutse selleks tähtajaks kõik need asjad korda saada. Mitte keegi neist ei ole küsinud erandit," ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius.

Kliimaeesmärkide täitmine pole alati päris odav lõbu, aga Euroopa direktiivid on täitmiseks. Kuressaarlaste toasoe konkreetselt selle uue seadme pärast väidetavalt kallimaks ei lähe, kuigi konkurentsiametis on soojahinna korrigeerimise taotlus sees.

"Ei, konkreetselt selle filtri pärast seda hinnatõusu ei tule. Investeeringu maht meil on ikkagi igal aastal ja meie valik on, kas me ehitame soojustrasse või paneme selle rohelisse kuskile. Otseselt selle pärast energia hind ei tõuse," ütles Peel.

Eestimaa niigi puhas õhk peaks muutuma seega järgmisel aastal veel puhtamaks ja viie aasta pärast ehk 2030. aastast omakorda veel puhtamaks. Selleks ajaks peavad ka viiest megavatist väiksemad soojusjaamad oma korstendest väljuva suitsu uute nõuetega vastavusse viima.