Riigikogu riigikaitsekomisjon ja majanduskomisjon kogunesid esmaspäeval ühisele kinnisele istungile arutama tuuleparkide rajamise mõju Eesti kaitsevõimele. 

Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ütles pärast komisjoni istungit ERR-ile, et töö nii energiajulgeoleku kui ka sõjaline kaitse tagamiseks igal ajahetkel käib ning tegemist on otsitud konfliktiga.

"Me täna ikka väga hästi omame olukorrateadlikkust ja oleme valmis eelhoiatusel tuginevalt oma tegevusi ka vastavalt kohandama, kuidas olukord meie ümber muutub," ütles Merilo. "Kahetsusväärselt otsitakse konflikti kohast, kus seda ei ole. On arutlusel erinevad võimalused täiendavate meretuuleparkide ja päikeseparkide loomiseks Eestis, et tagada ka energiajulgeolek."

Kaitseväe juhataja märkis, et valitsus on juba teinud palju olulisi otsuseid kompensatsioonimehhanismide osas. "Nüüd on vaja need samad kogemused üle kanda ka käimasolevatesse töödesse, mis on seotud meretuuleparkide, päikeseparkidega. Me leiamegi kompromissi. Me täna ei näe konflikti."

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul arutati komisjoni istungil lahti võimalikud riskid. "Loomulikult kui miskit on paigutatud kusagile ette, siis ta segab. Seal ei ole kahtlust. Meie asi on leida lahendused, et oleks tagatud nii Eesti energiajulgeolek kui ka riigi julgeolek. Praegu oleme üsna veendunud, et mõlemad eesmärgid on võimalik saavutada," ütles ta.

Suure tõenäosusega ei ole küsimus radarites, vaid passiivseiresüsteemides, mida on võimalik paigutada ka meretuuleparkide välistesse perimeetritesse, kirjeldas Pevkur.

Minister selgitas, et kaitseväe vajaduste saavutamiseks on mitmeid lahendusi ning tuleval aastal valmivatest analüüsidest selgub, milliseid on võimalik rakendada ning kas nende kulud jääksid arendajate või riigi kanda.

"Kaitseväe juhataja ütles väga selgelt, et nemad saavad ka aru, et energiajulgeolek on oluline, ka kaitseväele," rõhutas Pevkur.

Komisjon arutab esimeses kvartalis edasi tehnilisi küsimusi

Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ütles, et tegi ettepaneku ühisistungi kokku kutsumiseks, kuna küsimused tuuleparkide rajamisest on avalikkuses üles kerkinud. "Kaitsevägi on rääkinud, et võib olla teatud probleeme, siis tahtsime vastust, kui suured võivad need probleemid olla, kas saame edasi minna taastuvenergia arenduse plaanidega."

"Täna üldine vastus on see, et väga suuri takistusi ei ole," märkis Aab ja lisas, et teatud kohtades tuleb siiski võimekused tehniliselt üle vaadata ja uurida, kas on vaja kompensatsioonimeetmeid. 

"Tegelikult on kõigile probleemidele lahendused olemas," ütles Aab. Tehniliste küsimuste arutamiseks tuleb komisjon uuesti kokku tuleva aasta esimeses kvartalis. 

Aabi sõnul sai komisjon vastuseid, et edasi on võimalik minna nii riigikaitse tugevdamisega kui ka tuuleparkide rajamisega. Tema hinnangul ei ole ühelegi planeeritud pargile tarvis punast joont peale tõmmata, küll aga võib olla vaja koos arendajatega vaadata väiksema mahuga kompensatsioonimeetmeid. 

Riigikaitsekomisjoni liige Anti Poolamets märkis, et Eestil pole piisavalt infot selle kohta, miks Rootsi kaitsekaalutlustel Läänemerel tuuleparkide rajamise peatas ning neid põhjuseid on vaja täpsustada. 

"Riigikaitsekomisjonis oli hoiak, et rohkem infot tuleks saada. Minister ei tea Rootsi infot, peab alles selle info kätte saama, praegu oletab ja arvab, miks Rootsi tuulepargid ära keelas," rääkis Poolamets. "Tegin ettepaneku, et läheksime riigikaitsekomisjoniga sama infot küsima Rootsist."

Poolamets rõhutas, et Rootsi otsus oli väga resoluutne, keelates Stockholmist Taani rannikuni 13 parki. "Rootsi resoluutne otsus näitab, et nende jaoks on see suur mure."

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul oli ühisistungi eesmärk avaliku huvi tõttu asjas rohkem selgusele jõuda, kas on niivõrd konfliktne see olukord. 

"Minu arust arutelu tõestas väga veenvalt, et konflikti ei nähta ja on olemas teatud tehnilised küsimused, probleemid, millega tuleb tegeleda ja lahendused on praktiliselt kindlalt olemas," ütles Stoicescu.