Saksamaa kolme partei koalitsioonivalitsus lagunes novembri alguses riigi majanduse suundade üle puhkenud vaidluste tõttu. Kantsler taotles seetõttu parlamendi alamkojas Bundestagis usaldushääletust.

Scholzi poolt hääletas 207 saadikut, 394 saadikut hääletas vastu ja 116 saadikut jäi erapooletuks.

Scholz kaotas usaldushääletuse, sest tema sotsiaaldemokraatidel (SPD) on 733-kohalises parlamendis 207 kohta ja allesjäänud koalitsioonipartneril rohelistel 117. Usaldushääletuse võiduks pidi Scholz saama kokku 367 häält.

Kuna Scholz kaotas hääletuse, saab president Frank-Walter Steinmeier kuulutada välja valimised, mis peaksid toimuma 23. veebruaril. 

Saksa parlament hääletas viimati valitsuse usaldamise üle 2005. aastal, kui seda taotles tollane kantsler Gerhard Schröder, kes kaotas hääletuse. Ennetähtaegsete valimistega sai kantsleriks Angela Merkel.

Valitsuse lagundasid erimeelsused majanduse ergutamise üle

Scholzi koalitsioon, mille kolmas osapool sotsiaaldemokraatide ja roheliste kõrval oli vabaturuliberaalide erakond Vaba Demokraatlik Partei (FDP) lagunes lahkarvamuste tõttu selle üle, kuidas Euroopa suurimat majandust välja tuua venima jäänud seisakust, mis on muutnud selle maailmajao majandusmootorist mahajääjaks. Kui Scholzi SDP soovinuks majandust riigirahaga ergutada, siis parempoolne FDP eelistanuks eelarvekärpeid ja maksude vähendamist.

Saksamaa keskpank hoiatas eelmisel nädalal, et järgmisel aastal oodatakse majanduse stagnatsiooni jätkumist. See teeks sellest kolmanda järjestikuse aasta, millal majandus ei kasva, kuna riigi kunagised võimsad eksportijad on hädas kogu maailmas kasvavate kaubandustõketega ja seisavad silmitsi kasvava konkurentsiga Hiina poolt. Kui USA presidendiks valitud Donald Trump jätkab oma ähvardusega kehtestada Euroopa ja Hiina impordile kõrged tollimaksud, võib Saksamaa majandus isegi järsult kahaneda, teatas Bundesbank.

Saksamaa ennetähtaegsed valimised tuleksid ka kõrgendatud geopoliitiliste pingete ajal, kuna Venemaa edeneb Ukraina rindel ja Trumpi võit suurendab ebakindlust NATO ühtsuse suhtes.

Scholzi valitsuse kokkuvarisemisega pole Saksamaa enam Euroopa poliitiliselt kõige stabiilseimate riikide hulgas, kus ta oli olnud alates 2000. aastate algusest, kui valitsust juhtis 16 aastat järjest Scholzi eelkäija, paremtsentrist Angela Merkel.

Nüüd on aga Saksamaa samas olukorras, mis Prantsusmaa, kus poliitiline kriis on riigi kuudeks halvanud. Eelmisel nädalal nimetas president Emmanuel Macron peaministriks François Bayrou, juba neljanda valitsusjuhi aasta jooksul, püüdes leida väljapääsu poliitilisest ummikseisust.

Arvamusküsitlused näitavad Saksamaal 23. veebruaril toimuvate valimiste tõenäolise võitjana paremtsentristlikku Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) eesotsas veteranpoliitiku ja ärimehe Friedrich Merziga. Siiski ei saa partei tõenäoliselt piisavalt suurt häälteenamust, et üksi või koos FDP-ga valitseda ning tõenäoliselt peab võtma koalitsiooni ühe või mitu vasaktsentristlikku parteid, mis sunnivad teda oma parempoolset poliitikat lahjendama.

Küsitlused näitavad ka, et kaks populistlikku ja eliidivastast parteid – paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale ja vasakäärmuslik Sahra Wagenknechti Liit – võiksid kokku saada umbes veerandi häältest, kuid arvamusuurijad jätavad oma prognoosides ruumi ka võimalikuks üllatuseks veebruaris.

Kui valimistel ei saavutata selget häälteenamust, nagu küsitlused näitavad, võib uue valitsuse moodustamiseks kuluda kuid.

See on aga halb uudis Saksamaale, kelle ainus majandusmudel – mis aastaid põhines juurdepääsul odavale Venemaa energiale, USA pakutavale julgeolekuvarjule ja tugevalt Hiinast sõltuvale ekspordistrateegiale – on sügavas kriisis. Analüütikute sõnul vajab riik kiireloomulisi reforme, et elavdada majandust, mis on alates 2019. aastast vaevu kasvanud.

Tööstustoodang on stagneerunud, ettevõtete investeeringud on vähenenud ning suured tootjad, nagu Volkswagen, on teatanud olulistest koondamistest ja tehaste sulgemisest. Kuigi tööpuudus on endiselt madal, hakkab see prognooside kohaselt tõusma.

Detsembris korraldatud majandusekspertide küsitluse kohaselt peaks majandus sel aastal langema 0,1 protsenti. Sama uuringu kohaselt kasvab Saksamaa sisemajanduse koguprodukt järgmisel aastal vaid 0,4 protsenti, kuigi Bundesbanki muudetud prognoos ja viimastel nädalatel avaldatud tulevikku suunatud näitajad viitavad sellele, et seda ootust võidakse korrigeerida ka allapoole.

Merz ja Scholz on kriisist väljumiseks pakkunud erinevaid lahendusi. Praegune kantsler on soovinud raskustes ettevõtete päästmist riigi toetusega ja toetusi, et hoida töökohti ja toetada raskustes autotootjaid, samas kui Merz on välja toonud hulga pakkumispoolseid meetmeid, nagu madalamad maksud, vähem bürokraatiat ja meetmed, mis muudaksid ettevõtete jaoks kliimaeesmärkide saavutamise odavamaks.