Praegu saab lapse sünni registreerida kõigis 79 omavalitsuses, aga 1. juunist saab Eestis sünde registreerida Haapsalus, Hiiu vallas, Jõgeval, Jõhvi vallas, Kuressaares, Narvas, Paides, Põlva vallas, Pärnus, Rakveres, Rapla vallas, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles, et üks põhjus on see, et lapsi sünnib varasemaga võrreldes hulga vähem.

"Teine pool on see, et me oleme seda sünni registreerimise protsessi juba palju muutnud. Meil on juba kolm aastat võimalik e-teenust kasutada. Ehk kui vanemad saavad lapse, ei pea nad enam füüsiliselt minema ametniku juurde, vaid võivad kasvõi sünnitusmajas teha avalduse, panna lapsele nime, öelda, kes on isa ja see info jõuab ametniku juurde," sõnas Pungas.

Internetis registreeritakse umbes 85 protsenti kõigist sündides. Järgmine oluline muutus toimus selle aasta aprillis, kui sündide registreerimine automatiseeriti.

"Kui nimi on korras – see tähendab, et keegi rahvastikuregistris juba kannab seda nime –, siis ei olegi tegelikult ametnikul midagi otsustada. Täna juhtub juba see, et enamus e-teenust kasutanud inimesi saab kohe oma vastuse, et sünd on registreeritud, andmed on rahvastikuregistris, teil on siin tõend ja ametnikuni ei jõuagi see üldse. Ja nüüd on selline olukord, et meil ei ole mõtet hoida mõnda üksikut sünniregistreerimist aastas kõikides omavalitsustes," selgitas Pungas.

Siiski on ka olukordi, kus vanematel tuleb endal ametniku ette astuda.

"Näiteks, kui on alaealised vanemad, siis on vaja nende esindajaid, lapsel on vaja esindajat, kohalik omavalitsus on. See on selline suurem protsess. Samamoodi võib juhtuda, et välismaalased, näiteks Soome turistid siin sünnitavad ja nad tahavad Eestis sünni ära registreerida. Ka siis pole meil nende kohta andmeid ja nad peavad tulema füüsiliselt kohale. Aga paljud käivad ka selle pärast, et lihtsalt käia," rääkis Pungas.

Siseministeeriumis koostatud eelnõu järgi peaks nad edaspidi minema maakonnakeskusesse. Ülejäänud 63 omavalitsusele tähendab see, et enam ei pea nende ametnikud tegema perekonnaseisuametniku eksamit.

"See ei ole ka 63 ametnikku, vaid vähemalt kaks korda nii palju, sest inimesed tahavad vahepeal ka puhata ja puududa. Ehk üle saja ametniku ei pea enam käima eksamil. See ei tähenda tingimata ametnike vähenemist, sest need inimesed ei registreerinud ka enne täiskoormusega sünde. Nad tegid seda muu töö kõrvalt. See oli üks nende lisakohustus," sõnas Pungas.

Siseministeerium märkis, et taoline muu töö kõrvalt toimetamine tõi kaasa ka üha rohkem vigu, sest ametnikud puutusid keeruliste probleemidega üsna harva kokku.

"Sa ei saa olla pädev töös, mida sa teed kolm korda aastas," ütles Pungas.