Julgeoleku- ja kaitsekomisjoni aseesimehe Riho Terrase (Isamaa) sõnul on otsus väga oluline, sest edaspidi tekib võimalus parlamentaarseks kontrolliks ja võrdseks dialoogiks Euroopa Komisjoniga. 

"Euroopa Liidu ja liikmesriikide ees seisab massiivne väljakutse – leida piisaval hulgal vahendeid, et tõsta kaitsevalmidus vastavusse üha halveneva ohupildiga. Selleks tuleb Euroopa Liidul kaitsetööstust ja tootmist tagant lükata – vähem piiranguid ja parem juurdepääs laenurahale näiteks on need küsimused, mis täna kaitsetööstusettevõtteid kammitsevad," selgitas Terras.

Seni tegutses julgeoleku- ja kaitsekomisjon Euroopa Parlamendi väliskomisjoni alakomisjonina, kuid tänane julgeolekuolukord nõuab Riho Terrase büroo meedianõuniku Lennart Käämeri sõnul kaitseküsimuste lahendamisel palju suuremat kaasatust.

Ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas ametisse astudes, et Euroopa Liidu ees on kaks peamist väljakutset – julgeolek ja konkurentsivõime. Euroopa kaitsetööstuse kiiresti ja efektiivselt käivitamiseks sai loodud ka eraldi kaitsevoliniku ametikoht. 

"Euroopa on mõistnud, et sõjaoht on reaalne ja senise lodeva hoiakuga jätkates pole võimalik ennast kaitsta. Tänane otsus on veel üks oluline samm turvalisema tuleviku nimel," ütles Käämer.

Lisaks moodustati veel 43-liikmeline rahvatervishoiukomisjon, 33-liikmeline Euroopa demokraatia kaitse erikomisjon ja samuti 33-liikmeline Euroopa Liidu eluasemekriisi erikomisjon. Uute komisjonide liikmete nimekiri tehakse teatavaks järgmisel täiskogul, mis toimub 20.–23. jaanuaril 2025 Strasbourgis. Kõik neli komisjoni alustavad ametlikult tööd 20. jaanuaril 2025 ning samal päeval lõpetavad tegevuse seni tegutsenud julgeoleku ja kaitse allkomisjon ning rahvatervise allkomisjon.