"Valitsuse kommunikatsioonibüroo poolt saame kinnitada, et valitsus kujundas Eesti seisukoha kahe viimati ÜRO Peaassambleel hääletusel olnud Lähis-Ida resolutsiooni kohta 5. detsembril," ütles ERR-ile meedianõunik Kateriin Pajumägi.

"Nende resolutsioonide puhul oli Eesti jaoks oluline Euroopa Liidu liikmesriikide võimalikult suur ühtsus ja Eesti kuulumine võimalikult suurde gruppi. Valitsuses heakskiidetud seisukoha järgi jälgis Eesti, et see grupp oleks kolm neljandikku Euroopa Liidu liikmesriikidest ehk koos Eestiga oleks samal positsioonil 21 liikmesriiki 27st," rääkis Pajumägi.

Resolutsiooni poolt hääletavate liikmesriikide arv pole tema sõnul aga ainus kriteerium, millest Eesti ÜRO Peaassamblee hääletustel lähtub. "Lisaks EL-i võimalikult suure ühtsuse taotlemisele analüüsime alati ka hääletusele pandava resolutsiooni teksti ning hääletusotsuse mõju Eesti erinevatele kahepoolsetele suhetele ja kuvandile rahvusvahelistes organisatsioonides," ütles ta.

Endine välisminister ja opositsioonierakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu kirjutas eelmise nädala lõpus sotsiaalmeedias, et kriitilised ajal peaks Eesti välispoliitilisi samme ratsionaalselt kaaluma ning Eesti valitsuse poliitika viimase aja Lähis-Ida hääletustel ÜRO-s on selle hoiatavaks näiteks.

"Olen valitsust korduvalt hoiatanud eksperimenteeriva poliitika eest. Küsisin peaministrilt Euroopa asjade komisjonis, kas valitsus on oma poliitikat korrigeerinud. Ta kinnitas, et valitsuskabinetis on seda arutatud ja kujundatud uus poliitika: kui vähemalt kolm neljandikku EL riikidest ei hääleta poolt antud teemas mingi ÜRO avalduse osas, siis jääb Eesti erapooletuks," ütles Reinsalu.

"Tõepoolest, 11. detsembril oligi peaassambleel kaks hääletust Iisraeli puutuvalt ja Eesti hääletas poolt. Viis EL liikmesriiki ei osalenud hääletusel või hääletasid vastu," märkis ta.

"See uus valitsuse poliitikamuutus näitab seda, et jutt väärtustest varasemate hääletuste puhul ei olnud pädev, põhjus peitus mujal. Teiseks, uus poliitiline suunis tunnistab loogiliselt hiljutise käitumise põhjendamatuks. Kolmandaks, segaseks jääb kolme neljandiku loogika," ütles Reinsalu.

"Mulle näib loogilisem naasta minu omal ajal formuleeritud reegli juurde: kui EL riikidel pole ühtsust, siis Eesti ei hääleta USA positsiooniga vastanduvalt," ütles Reinsalu veel.