Olukorras, kus Ukrainale NATO kutse andmine venib, on hakatud arutama, mida muud saaks teha, et Ukrainas oleks võimalik sõlmida kestev rahu. Kuigi Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutab, et ainuke tõeline julgeoleku garantii oleks NATO-liikmesus, on ta toetust avaldanud ka Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni mõttele saata Ukrainasse Euroopa rahuvalvurid. Suurt toetust sellele siiski pole.

"Pole olnud arutelu sõdurite saatmisest või muust sellisest. See ei ole praegu teema, kui ma võin nii öelda. Oleks viga seda praegu põhjalikumalt arutada," ütles Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz.

Pole olnud arutelu sõdurite saatmisest või muust sellisest. See ei ole praegu teema kui ma võin nii öelda. See oleks praegu viga seda praegu põhjalikumalt arutada.

Isegi Ukrainat muidu jõuliselt toetavad riigid ei taha öelda, et nad oleks valmis Ukraina soovil rahuvalvurid saatma.

"Ei, sest praegu on liiga vara rääkida sellest, milliseid julgeolekugarantiisid on vaja, kui tehakse otsus läbirääkimisi pidada. Enne kui isegi tähele paneme, räägime jälle rahust ja läbirääkimistest ning anname kohe eelise Venemaale," lausus Hollandi peaminister Dick Schoof.

Venemaa ei tohiks ette teada, mida võib Euroopa teha, on tihti põhjendus. Samas osa liikmesriike siiski välistab oma sõdurite saatmise kindlalt.

"Me ei näe võimalust saata Hispaania sõdurid Ukraina pinnale. Me ei näe seda võimalust," ütles Hispaania peaminister Pedro Sanhzes.

Ootuspäraselt on sellele ideele tuliselt vastu ka Ungari ja Slovakkia

"Slovakkia sõduri jalg, sellel ajal kui ma olen peaminister, ei astu Ukraina pinnale, et osaleda sõjalises operatsioonis, mis toimub Ukraina pinnal ükskõik mis rollis," lausus Slovakkia peaminister Robert Fico.

Kuid ka Eesti ei rutta rahuvalvurite mõtet arutama – see viiks tähelepanu NATO kutselt kõrvale.

"Täna ei ole rahuvalvureid veel keegi palunud. Kõige kindlam garantii on loomulikult NATO liikmelisus, alustades NATO liikme kutsest," lausus Eesti peaminister Kristen Michal.

Michal ütles "Aktuaalsele kaamerale", et enamik Euroopa riike teeb pingutusi, et saata Ukrainale seda, mida neil praegu kõige rohkem vaja on.

"See tähendab võimekust soojataristu parandamiseks, tähendab ka relvastust ja tulevikus ilmselt suuremat väljaõpet Ukraina jaoks," lausus ta.