Kui Venemaa suurima filmistuudio Mosfilmi juht Karen Šahnazarov kohtus novembris Kremlis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, rõhutas ta, kuidas ta on toetanud Venemaa sõjakäiku, andes armeele kümneid tanke ja soomukeid, millest osa oli pärit 1950-ndatest, kirjutab WSJ.

Mosfilm oli aastakümneid kasutanud oma filmides Nõukogude ajast pärit soomussõidukeid. "Mulle öeldi, et neid on vaja, ja ma pöördusin kaitseministeeriumi poole," ütles Šahnazarov Putinile.

Umbes poolesaja sõiduki annetamine oli armee jaoks tilk meres, kuid näitab, kui suureks on Vene armees muutunud puudus soomussõidukitest. Venemaa on vähem kui kolme aastaga kaotanud Ukrainas üle 11 000 soomustatud lahingmasina, nende hulgas umbes 3600 tanki, näitavad lääne ametnike ja analüütikute andmed.

Enne täiemahulise sissetungi algust kulus Vene sõjatööstusel umbes 15 aastat, et toota selline hulk tanke. Analüütikute hinnangul on Venemaal varus veel 2600 tanki.

Rindele suudab Venemaa praegu saata vaid vanemaid mudeleid. Soomukid, mis Ukrainasse saadetakse, läbivad enne värskenduskuuri, neid hooldatakse ja valmistatakse ette lahinguks, ja see kõik võtab aega, ütles WSJ-le Ukraina juhtiv luureametnik.

Analüütikute hinnangul jätkub Venemaal praeguse tootmistempoga tanke veel kaheks aastaks.

Olemasolev varu on pärit Nõukogude Liidu lõpuaastatest, kui sõjatehnika hakati rohkem tootma, valmistudes võimalikuks sõjaks NATO-ga. 1991. aastaks oli laguneval Nõukogude Liidul varus kümneid tuhandeid tanke ja sama palju soomussõidukeid kui ülejäänud maailmal kokku.

Peale punase impeeriumi lagunemist jäi suur osa soomukitest lihtsalt kuhugi vedelema ning aeg tegi oma töö. Tuhanded soomukid müüdi maha, väiksem osa sulatati. Suur osa tänaseni säilinud soomuslahingmasinatest on pärit 1960- ja 1970-ndatest ning taolised masinad vajavad nädalaid, et need jõutaks korda teha ja lahingvalmidusse viia.

"Kaotusi ei saa kiiresti korvata. Ja kuivõrd vajadus on suur, siis hakkad pidama kvantiteeti tähtsamaks kui kvaliteeti," ütles Moskvas asuva mõttekoja Strateegia ja Tehnoloogia Analüüsikeskus juht Ruslan Puhov.

Venemaa tankivarule on suure löögi andnud lääne sanktsioonid, sest varem sai Venemaa täppiskomponendid ja tankide optika osta lääneriikidelt.

Venemaa varusid ja kohandumisvõimet alahinnati

Ukraina ja lääne ametnikud on öelnud, et kui Ukraina saab jätkuvalt läänelt sõjalist abi, saavad Venemaal otsa varud, et sissetungi jätkata. "Neil pole midagi alles. Nende varud on lõpukorral," ütles Ukraina luureülem Kõrõlo Budanov eelmisel aastal.

Budanov alahindas Venemaa nõukogudeaegseid varusid ja võimet neid lahinguteks kohandada, märkis WSJ. Venemaa on hakanud lääne tehnikat hankima kolmandate riikide kaudu ning tihendanud suhteid Põhja-Koreaga, kes on andnud venelastele miljoneid suurtükimürske ja muud varustust ning saatnud Venemaale appi rohkem kui 10 000 sõdurit.

Lisaks on Venemaa märkimisväärselt suurendanud sõjatoodangut. Kaitsekulud riigieelarves on suuremad kui kunagi varem peale Nõukogude Liidu lagunemist ning järgmisel aastal tõusevad need 120 miljardi euroni, mis moodustab 30 protsenti eelarvekuludest. Sõjatööstuses on loodud rohkem kui pool miljonit uut töökohta.

Michael Gjerstad Strateegiliste Uuringute Keskusest, kes on spetsialiseerunud Vene sõjatööstusele, ütles, et tema hinnangul suudab Venemaa praegu toota kuus sama palju tanke, kui neid lahinguväljal kaotatakse ehk kui kordatehtud ja täiesti uued tankid kokku panna, siis sadakond tanki kuus.

"Jah, neil on puudus, aga see pole nii selge puudus, nagu paljud inimesed arvavad. Venemaa on suutnud sellega paremini hakkama saada, kui ma oleksin uskunud," lausus Gjerstad.

Venemaa on muutnud ka taktikat lahinguväljal: Ukraina vägedele saadetakse peale väikeseid maaväeüksuseid ning tanke hoitakse pigem kaugemal ja varjus. Seega ohverdatakse pigem inimelusid kui soomukeid, mida näitab ka langenute statistika: sel sügisel on päevane keskmine kaotatud sõdurite arv tuhande juures, aastal 2022 oli see umbes 300.

See taktika on Venemaad meeter meetri haaval viimas edasi Ida-Ukrainas.

"Venemaa ei suuda sellist rünnakute intensiivsust igavesti hoida, aga nad kohanduvad. Ukrainlastel pole seda aega, et oodata, millal Venemaal varustus otsa saab," ütles mõttekoja Carnegie Endowment vanemekspert Michael Kofman.