Lõuna-Korea elanikud on asunud toetama tuumarelvade arendamist
Lõuna-Korea elanikud on asunud toetama riigis tuumarelvade arendamist, see tähendaks aga liitlaste kaitseta jäämist.
Kui kümnendi eest oli tuumarelvadest rääkimine Lõuna-Koreas täielik tabu, siis viimaste aastate jooksul on arutelu tuumarelvade üle saanud riigis osaks peavoolu poliitilisest debatist ning aina suurem osa kohalikest leiab, et Lõuna-Korea vajab oma tuumarelvi, kirjutas The Times.
Poliitilised ja praktilised takistused on küll suured ja riik on aastate kaugusel võimaliku tuumarelva omamisest.
Möödunud aastal tekitas praeguseks tagandatud president Yoon Suk-yeol rahvusvahelises kogukonnas ärevust öeldes, et taktikaliste tuumarelvade hankimine on Souli jaoks võrdlemisi kiiresti saavutatav, kuigi hiljem märkis, et see pole realistlik plaan.
Sel aastal läbi viidud küsitluse järgi usuvad 73 protsenti Lõuna-Korea elanikest, et riik peaks arendama oma tuumarelva.
Ameerika Ühendriikide liitlasena jääb Lõuna-Korea USA tuumavihmavarju alla. USA tuumabaasid viidi aga Lõuna-Koreast ära 1991. aastal. Ühtlasi on Lõuna-Korea liitunud ka tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga.
Põhja-Korea samal ajal on kiirendanud oma plaane relvade tootmiseks ning omab tõenäoliselt kümneid tuumalõhkepäid, seejuures on riik katsetanud erinevaid rakette, ka mandritevahelisi ballistilisi rakette, mille lennukaugus võiks teoreetiliselt ulatuda USA-ni. Nende relvade eesmärk on otseselt heidutada USA-d, mis peaks lepingutele vastavalt Lõuna-Koread rünnaku eest kaitsma.
Peagi USA presidendi ametisse asuv Donald Trump on viidanud, et praegu aastas ligi miljardi maksev Lõuna-Korea peaks riigis asuvate USA vägede eest maksma senisest mitu korda rohkem või USA võib vähendada riigis asuvate vägede hulka.
Lõuna-Koreal on tuumareaktorid, mis on võimelised lõhkepeadeks vajaliku tooraine tootmiseks ning tõenäoliselt suudaks riik kiiresti välja töötada ka lõhkepeade tootmise. Keeruline oleks aga läbi viia katsetusi.
Suurimad takistused on siiski poliitilised - USA ei saa kehtiva õiguse järgi sõjaliselt toetada ühtegi riiki, mis on õhkinud tuumapommi. See tähendaks valulikku üleminekuperioodi, kus Lõuna-Koreal ei ole enda tuumarelva, kuid jääb ka USA kaitseta.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: The Times