Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri ülesandeid täitev Erik Janson sõnas, et avalikult ei saa ta kommenteerida, kui mitu sidekaablit peaks katki olema, et sideteenused Eestis häiritud oleks.

Kui praegu sideteenuste katkemise pärast muret ei tunta, siis olukord tervikuna on problemaatiline.

"Olukorra pärast mures olema ei pea, sideteenus on väga kenasti tagatud nii Elisal endal kui ka teistel sideoperaatoritel. Aga see situatsioon tervikuna on kindlasti murettekitav, just selle poole pealt, et merealuse taristu lõhkumisi on viimase paari aasta jooksul olnud korduvalt. Kui vaadata statistikast tagasi, siis enne viimase ühe-kahe aasta sündmused on olnud suhteliselt vaikus," nentis Janson.

Soome ja Eesti vahel on meres kokku kuus sidekaablit, kuid tulevikus võib neid juurdegi tulla.

"Merekaableid on hetkel kaks tükki Rootsi suunas ja kuus tükki Soome suunas. Nad on kokku kolme erineva ettevõtte omanduses. Lisaks nendele kaheksale kaablile, mis meres on, on mitu kaablit ka tegelikult täna planeerimisjärgus," selgitas Janson.

Jansoni sõnul selgub katkenud sidekaablite remondi alustamise aeg reedel. Võtmerolli mängib siin ilm. Lisaks on sidekaablite parandamine erinevalt veealustest elektrikaablitest oluliselt lihtsam.

"Selleks kasutatakse spetsiaalselt selleks mõeldud laevasid ja seal tegelikult kõige suuremat ajakulu tekitabki sobiliku ilma leidmine. Ehk ilm on nende parandustööde kõige suurem vaenlane. Iseenesest parandustööd per kaabel võtavad suhteliselt vähe aega. Mõne päevaga tehtavad tegelikult," sõnas Janson.

Lisaks meresidekaablitele on varuks ka veel satelliitühendus.

"Satelliitsidega on teatud nüansid. Ta on sobilik nii-öelda lõppkasutajale internetiteenuse pakkumiseks satelliidi kaudu. Teenuseid pakkuda, internetti, iseenesest on üpris keeruline ja need mahud on väga väikesed," rääkis Janson.

Hädaolukorras peavad ettevõtted tagama ühenduse ka kaablite katkemisel.

"Iseenesest Eestis telefoniside, on see siis mobiiltelefonid või lauatelefonid, kui ka SMS-id peavad toimima ka olukordades, kus välisühendused üldse puuduvad. See on seaduses ette nähtud nõue, mida telekomi ettevõtted peavad täitma. Teiseks need kõikvõimalikud teavitusteenused, näiteks EE-alarm, on samamoodi planeeritud töötama selliselt, et välisühendusi nad tegelikult ei vaja. Kogu see teavitamine peab jääma toimima," toonitas Janson.