Pärnu kruiisiturism on jäänud soiku
Pärnu sadama tänavune kaubamaht on veidi vähenenud, kuid üldiselt püsib see vaatamata keerulistele aegadele stabiilne. Pärnu kuriisiturismi arendamine on aga jäänud soiku ja korda tehtud kruiisikai on pärast koroonapandeemiat vastu võtnud vaid üksikuid ristluslaevu.
Pärnu sadama kaudu eksporditakse peamiselt puidu- ja turbatooteid. Vaatamata rasketele aegadele pole kaubamaht märkimisväärselt langenud.
"Meie kogumaht on aastast aastasse olnud kaks miljonit tonni. Sellel aastal tuleb küll natuke vähem, aga suures piirdes on see tegevus olnud meil stabiilne," ütles Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann.
Einmanni hinnangul jäävad kaubamahud samasse suurusjärku ka tuleval aastal. Tema sõnul sadamas lähiajal suuri investeeringuid kavas ei ole, kuid paari aasta jooksul tahetakse anda uus hoog laevaremonditehasele.
"Laevatehases tõenäoliselt, kuna sissejuhad on suhteliselt vanad ja tehnoloogia, mida seal kasutatakse, ei ole kõige kaasaegsem, siis seal tõenäoliselt tuleb investeerida. /.../ See tähendab, et saaks suuremaid laevu hakata seal remontima," selgitas Einmann.
Kui peaks aga valmima Liivi lahe meretuulepark, võiks Einmanni hinnangul Pärnu sadamast saada ka tuulikute teenindussadam.
"Ideaalne oleks minu arvates, et selle teenindussadam oleks Pärnus. Seal peaksime hakkama investeeringute peale mõtlema, kui see peaks nii juhtuma," rääkis ta.
Pärnu kruiisikai omaniku Transcomi juhatuse liige Kaspar Kokk ütles, et kruiisiturismi arendamine on jäänud soiku. Seitse aastat tagasi tehtud kruiisikai on vastu võtnud kümmekond kruiisilaeva, kõige rohkem 2018. aastal.
"Tuli ka Covid vahele, siis pärast seda tegelikult väga tõsiselt selle kruiisindusega tegelenud ei olegi ja viimastel aastatel on kas siis sattunud juhuslikult üks-kaks laeva või ei olegi neid laevu olnud," tõdes Kokk.
Siiski ütles Kokk, et ligi kahe miljoni euro eest korda tehtud kai on end õigustanud.
"Kui võtta ainult, kas oleks olnud mõtet ehitada 250 meetrit korralikku uut kaid selleks, et vastu võtta jämedalt seitsme aasta jooksul 10 laeva, siis kindlasti mitte. Aga kokkuvõttes on see olnud vajalik. Täna on sinna kai taha kerkimas kinnisvaraarendus, mida ei oleks saanud samuti ilma korraliku kailiinita teha," selgitas ta.
Kui esimesed kruiisilaevad jõudsid Pärnusse sadama eestvedamisel, siis Koka sõnul ei peaks see edaspidi nii olema.
"Vahepealsed aastad, kui me aktiivselt tegelesime sellega, tõi teadmise, et see ei saa olla pelgalt ühe sadama või kai omaniku projekt ehk tegelikult see peab olema kas kohaliku omavalitsuse või lausa riiklik prioriteet. /.../ Täna kai on olemas, meie oleme valmis osalema," rääkis Kokk.
Kas järgmisel suvel mõni kruiisilaev Pärnusse jõuda võiks, ei julge Kokk lubada. Pärnu linna sõnul on neil aga olemas huvi kruiisiturismi arendamiseks.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"