Kompartei tahab viisaastakuplaani raames rajada Tiibetisse Brahmaputra jõe ülemjooksule tammi, millest võib saada maailma kõige kallim taristuprojekt. India eksperdid on aga ühinenud oma Hiina ja Tiibeti kolleegidega ning hoiatavad, et tamm võib tuua piirkonda laastavad tagajärjed, vahendas The Times.

Hiina jõudis sel aastal koos Indiaga lahenduseni küsimustes, mis on seotud nende vaidlusaluse piirialaga. Hiina projekt tekitab nüüd kahe suurriigi vahel taas erimeelsusi. India poliitikud ja ka aktivistid leiavad, et riik võib tammi tõttu jääda vee osas sõltuvaks Hiinast. 

"India asub alamjooksul ja me oleksime Hiina meelevallas, sest see (Peking) kontrolliks vett. Brahmaputra jõgi on meie jaoks nagu Niilus. Meie tsivilisatsioon on tekkinud viljakatel kallastel ja me sõltume sellest oma põllumajanduse, kalanduse ja elatise osas," ütles Assami provintsi üliõpilaste liidu esindaja Samujjal Bhattacharjya. 

Bhattacharjya lisas, et konflikti korral võib Hiina kasutada vett relvana ning sellega seataks ohtu miljonite inimeste elud. 

Tiibetis asuvad suured mageveevarud, mis toidab Aasia suurimaid jõgesid. Hiina on jõgedele tamme ehitanud juba aastaid. Tehnoloogia areneb, riik muutub üha ambitsioonikamaks ning tammid lähevad aina suuremaks ja võimsamaks. 

Hiina on rajanud Tiibetisse mitu hiiglaslikku tammi, kompartei sõidab siis kohalike elanike huvidest üle ja saadab protestijad vanglasse. 

Kompartei on varemgi rajanud vastuolulisi hiigeltamme. Ligi 20 aastat tagasi sai valmis Kolme Kuristiku tamm, mis läks maksma 34,8 miljardit dollarit. Vee alla jäi sadu asulaid, ligi 1,4 miljonit inimest pidi leidma uue kodu. 

Uus tamm aga asuks India piirist vaid 30 kilomeetri kaugusel. Brahmaputra jõgi ise liigub läbi India ja Bangladeshi. Ka Indias elavad etnilised tiibetlased teatasid, et ei toeta tammi ehitamist. 

Delhis asuva poliitikauuringute keskuse professor Brahma Chellaney ütles, et suurema osa tammist tulevatest keskkonnamõjudest kanduksid üle Indiasse ja Bangladeshi. 

"Sellele järgnev keskkonnakatastroof Bangladeshis võib vallandada suure põgenike väljarände Indiasse," ütles Chellaney. 

Hiina ja India on mõlemad ka tuumariigid ja mõlema riigi elanike koguarv on üle 2,7 miljardi inimese. Vaidlused 3500 kilomeetri pikkuse piiri üle on Hiina ja India pingete alaline allikas.

Hiina väitel kuulub India kirdeosariik Arunachal Pradesh neile, sest see moodustab osa Tiibetist. Aastal 1962 peeti selle pärast maha piirisõda.