Möödunud aasta sõjas oli kurnav nii ennast kaitsvale Ukrainale kui ka Venemaale. Kohe veebruaris oli lahinguvälja iseloomustamiseks tabav näide Avdijvka langemine Ida-Ukrainas.

"Sellega on kaks märksõna: üks on lihamass ja teine on liugpommid. Kui ülekaal elavjõus on seitse-ühele ja 60 liugpommi päevas langeb positsioonidele, siis need positsioonid lihtsalt langesid," selgitas Eesti kaitseväe operatsioonide ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Väli.

Pokrovski linnani jäi siis 60 kilomeetrit – aasta lõpuks on Vene sõdurid vaid mõne kilomeetri kaugusel. Ukraina vastupanu on siiski visa – Venemaa maksab järjest kasvavat hinda.

"Kokku on venelased sellel Pokrovksi suunal kaotanud pea 540 tanki, üle tuhande soomusmasina, 99 suurtükki, kuskil 1900 erinevat rasketehnikat," rääkis Väli.

Kuigi kõik need arvestused on hinnangulised, näitab see, et Venemaa kaotused on selgelt suuremad kui ukrainlaste omad. Jaanuaris kaotas Venemaa ööpäevas 800 sõdurit. "Oktoobris jõudis see kuskil 1500-ni ja nüüd novembris, detsembris kuskil 2000 Vene sõdurit saab kas surma või haavata või jääb teadmata kadunuks," nentis Väli.

Ukrainal on puudu olnud laskemoonast, et pealetungi peatada. Euroopa Liit suutis alles sügisel, pool aastat hiljem kui lubatud, täita oma lubaduse Ukrainale saata miljon suurtükimürsku ja Ameerika Ühendriikide abi oli veel aasta algul tardunud sisepoliitiliste vaidluste tõttu.

USA esindajatekoja spiiker vabariiklane Mike Johnson selgitas oma vastuseisu Ukraina abipaketile jaanuaris nii: "Me mõistame, et Ukraina julgeoleku ja turvalisuse pärast on mure, aga Ameerika inimestel on need samad mured oma koduse suveräänsuse, turvalisuse ja julgeoleku pärast. Me peame rõhutama, nõudma, et piiri kindlustamine on meie esimene mure."

Vaidluse all olnud abipakett sai viimaks heakskiidu aprillis, kuid selleks ajaks oli mõju juba tunda lahinguväljal.

"Kui venelased suutsid 10 000 mürsku Ukraina positsioonidele panna, siis Ukraina relvajõud suutsid vastata ainult 2000 mürsuga," tõdes kolonelleitnant Väli.

Abi hakkas Ukrainasse jõudma siiski taas suuremas mahus. Ameerika Ühendriigid saatsid esimesed ATACMS pikamaaraketid, augusti algul seisis Ukraina president Volodõmõr Zelenski esimeste Euroopast saadetud F-16 hävitajate ees.  Ta tõdes, et kõike, mida uued hävitajad tegema hakkavad, ei saa rääkida,

"Aga igatahes on need nüüd meie taevas," ütles Zelenski.

Nii hävitajaid kui ka muud lääne tehnikat on samas vähe. Mitte ükski masin, püss või rakett pole imerelv, rõhutas Väli, kuid see abi on siiski olnud oluline. Ameerikast pärit Bradley soomukites tunnevad Ukraina sõdurid ennast kindlamalt kui vana Nõukogude Liidu tehnikat kasutades.

"Bradley soomuk peab vastu sellele esimesele matsule, isegi teisele matsule ja kolmandale matsule. Tema hukukindlus on tunduvalt suurem kui ta oleks BTR-80-s, mis läheb nagu kolaki! konservikarbi kombel esimese pauguga lõhki," selgitas Väli.

Kui aasta varem nende samade Ameerika Bradley'de ja Saksa Leopardi tankidega Ukraina läbimurre Vene kaitseliinidest ei õnnestunud, siis tänavu augustis olid ukrainlased kavalamad. Ka oma toetajatele etteteatamata tungis Ukraina Venemaale Kurski oblasti. Esimest korda rääkis sellest Zelenski 10. augustil.

"Ukraina tõestab, et me teame täpselt, kuidas taastada õiglus ja tagada täpselt selline surve nagu vaja on. Surve agressorile," ütles Zelenski.

Kurski rünnakul on suur psühholoogiline mõju, ütles Väli. Ukraina tõestas, et patiseisu lahinguväljal on võimalik murda.

"Venelasi on võimalik lüüa. Teadmiste, oskuste ja hea lääne tehnika kasutamisega, et manööversõda on ka võimalik," sõnas Väli.

Kuigi mitu kuud hiljem on Ukraina osa võidetud territooriumist kaotanud, on Venemaa sunnitud 50 000 sõdurit hoidma Kurskis ja eemal Ida-Ukrainast. Venemaa otsib ka üha rohkem abi Põhja-Korealt. Oktoobris kinnitas seda NATO peasekretär Mark Rutte.

"Täna ma saan kinnitada, et Põhja-Korea sõdurid on saadetud Venemaale ja Põhja-Korea sõjaväeüksused tegutsevad Kurski piirkonnas," ütles Rutte toona.

Vastuseks andsid Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia Ukrainale loa pikamaarakette kasutada Venemaa pinnal. Zelenski sõnum pärast seda otsust oli lakooniline.

"Rünnakud ei tule sõnadega. Sellistest asjadest ei teatata ette. Raketid räägivad ise enda eest."

Lõpuni on selle loa mõju veel raske hinnata, aga juba Ukraina enda toodetud droonidega on nad suutnud hävitada suurel hulgal Venemaa laskemoona varusid.

"Septembris suudeti tabada laskemoonahoidlat Tveri oblastis. See oli see hetk, kus Põhja-Koreast saabunud laskemoon oli lageda taeva all. Sellele pihta saades jätkus seda detonatsiooni päris mitmeks ööpäevaks," ütles Väli.

Kuid see kõik pole siiski oluliselt muutnud seisu Ida-Ukrainas. Osa Ukraina sõdureid, kes on pea järjest kolm aastat rindel olnud, on oma positsioone hüljanud.

"Räägitakse kas 60 000 inimest või rohkemgi, kes peale seda, kui nad on mitu aastat rindel olnud, lihtsalt lähevad koju," nentis Väli.

Mõned küll naasevad, eriti, kui seda lubatakse teha ilma karistuseta, kuid väsimus on Ukraina armeele laialdane mure. Uute sõdurite värbamine muutub üha pingelisemaks.

Seisus, kus lahinguvälja iseloomustab kõige rohkem Venemaa aeglane edasi tungimine, naaseb peagi Ameerika Ühendriikide presidendina võimule Donald Trump, kes on sõja lubanud lõpetada ööpäevaga.

"Tuleb sõlmida kokkulepe, liiga palju inimesi sureb. Selles sõjas sureb liiga palju inimesi," tõdes Trump.

Trumpi ootuses on tekkinud nii kartus, et ta surub Ukrainale peale järeleandmised, mis julgustavad Putinit, aga ka lootus, et uue presidendi jõuline käsi toob raputuse, mis lõpuks Ukrainat aitab.

Detsembris ütles Zelenski siiski, et praegu ei ole õige hetk rahu sõlmimiseks.

"Kujutate ette, et me sõlmime vaherahu. Kõik on rõõmsad – vaherahu. Ja siis kujutage, et Putin tuleb kahe kuu pärast tagasi, kuue kuu, aasta või kahe aasta pärast. Kes sellest kaotab? Kõik, kes selle otsuse tegid," hoiatas Zelenski.

Ukraina president rõhutas sealjuures, et Ukrainal on vaja nii Euroopa kui ka Ameerika tuge.

Väli ütles, et passlik on olukorda proovida hinnata tavalise Ukraina sõduri vaatest ja seega on uue aasta eel kõige tähtsam, et lääs püsiks jätkuvalt Ukraina selja taga.

"Usaldus lääne relvade vastu on ju endiselt väga kõrge ja kui need on olemas, siis ma arvan, selle Ukraina sõduri võitlusmoraal on ka olemas," sõnas Väli.

Samas tõdes ta: "Sõda alustavad ja sõja lõpetavad ju poliitikud."