Konfliktid külvavad Aafrikas hävingut ja kaost, sõjad jätavad jälje kogu mandrile. Lahingud käivad nii Aafrika lääneosas asuvas Malis kui ka idaosas asuvas Somaalias. 

Aafrikat räsivad endiselt varasemad konfliktid, nagu islamistide ülestõusud Põhja-Nigeerias ja Somaalias. Lisaks on veel puhkenud võimuvõitlused Etioopias ja Sudaanis. Saheli piirkonnas võitlevad omavahel terrorirühmituste Al-Qaeda ja Islamiriigi kohalikud harud, vahendas The Wall Street Journal. 

Konfliktid on kaasa toonud ulatuslikke inimkannatusi, miljonid inimesed on pidanud kodudest põgenema. Maailma vaesemat piirkonda ohustavad uued näljahädad ning Uppsala ülikooli ja Oslo Rahu-uuringute Instituudi analüüsi kohaselt pole alates 1946. aastast Aafrikas nii palju konflikte olnud. 

Aafrika on suur ja mitmekesine piirkond ning nii paljude erinevate konfliktide esilekerkimisel polegi ühte otsest konkreetset põhjust. Mitmed eksperdid siiski toovad välja, et paljudes riikides valitseb pärast iseseisvumist endiselt ebastabiilsus. 

Näiteks endised Prantsuse kolooniad Sahelis olid aastakümneid demokraatlikud riigid ainult nime poolest. Riikides toimusid pidevalt sõjaväelised riigipöörded.

Samas Kongo keskvalitsus ei suutnud kunagi saavutada täielikku kontrolli riigi tohutu territooriumi üle. Seetõttu võitlevad erinevad rühmitused riigis ressursside ja võimu pärast. 

Olukord läks veelgi hullemaks 2011. aastal, mil lääne vägede toetusel kukutasid mässulised Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi. Liibüa langes kaosesse, tuhanded relvastatud võitlejad liikusid lõunasse. Samal ajal üritasid Saheli piirkonnas kanda kinnitada ka islamistlikud rühmitused. Moskva saatis aga piirkonda Wagneri palgasõdurid. 

Malist levis kaos edasi Burkina Fasosse ja Nigerisse. Nüüd on löögi all Lääne-Aafrikas asuvad rannikuriigid ja džihadistid tegutsevad juba ka Beninis ja Ghanas. 

Samal ajal viivad Aafrika idaosas asuva Etioopia keskvalitsusega liidus olevad Eritrea väed Tigray provintsis läbi mitmeid sõjakuritegusid. Analüütikute hinnangul on kaks aastat kestnud sõja jooksul hukkunud 162 000-378 000 inimest. 

Praegused Aafrika konfliktid pole läänes tekitanud eriti suurt vastukaja ja kaastunnet. Lääneriikide tähelepanu on suunatud Ukraina ja Iisraeli toetamisele ning enam ei toimu Live Aidiga võrdväärseid kontserte. 

USA välisminister Antony Blinken on alates 2021. aastast külastanud Aafrikat vaid neli korda. Euroopasse on ta teinud 43 visiiti, Lähis-Itta 22 reisi. Vaatamata sellele on USA endiselt juhtiv humanitaarabi rahastaja Aafrikas.

Teised suured rahastajad, nagu Saksamaa ja Suurbritannia, on Ukraina ja riigisiseste majandusraskuste tõttu juba oma toetusi kärpinud. Paljud vaatlejad eeldavad samas, et ka USA järgmine administratsioon kärbib Aafrika humanitaarabiprogrammide rahastamist.