Aastavahetus möödus politseile ja päästeametile töökalt
Aastavahetus möödus politseile ja päästeametile töökalt. Kuigi väljakutseid on aastavahetuse perioodil tavapärasest rohkem, siis oli nende hulk võrreldav eelnevate aastatega ning rasketele sündmustele päästjad ega politsei reageerima ei pidanud.
"Aastavahetus oli politseile töökas. Me olime väljas suurendatud jõududega, et tagada avalik kord ja turvalisus," rääkis PPA operatiivjuht Hannes Lember.
Lemberi sõnul tuli politseil tavapärasest rohkem tegeleda lähisuhtevägivalla väljakutsetega ja reageerida alkoholiga seotud probleemidele.
"Reageerisime sadadele väljakutsetele, kus inimesed meie abi vajasid. Intensiivsem periood oli keskööst varahommiku tundideni, kus just joobes inimesed läksid kaklema. Aga õnneks ei olnud raskeid sündmusi," ütles Lember.
Küsimusele, kuidas see aastavahetus eelnevatest erines, vastas Lember, et aastavahetused on alati suhteliselt sarnaselt väljakutseterohked.
Päästeameti vastutava operatiivjuhi Tarmo Volteini sõnul möödus aastavahetus üsna rahulikult. "Kui vaatame suuremaid asju, mis pürotehnikaga olid seotud, siis meie teada midagi suurt põlema ei läinud. Küll aga Viljandimaal sai üks 30-aastane mees raketiga näkku, kes ka toimetati haiglasse," rääkis ta.
Kokku oli päästeametil õhtul kella kuuest hommikul kella kuueni 65 väljakutset, millest enamus oli seotud väiksemate tulekahjudega. "Prügikastid, põlema jäänud raketiümbrised jms väiksemad asjad," kirjeldas ta.
Volteini sõnul ei näita statistika, et aastavahetustel esineks rohkem suuri tulekahjusid, küll aga tuleb ette tavapärasest rohkem väikseid, näiteks prügikastipõlenguid. Seetõttu aastavahetuseks ka kuidagi eriliselt ei valmistuta, kõik päästemeeskonnad on valmis reageerima.
Selliste juhtumite ennetamiseks soovitab Voltein enne raketi laskma hakkamist hoolitseda selle eest, et need oleks korralikult kinnitatud. "Kas maa sisse, lume sisse, liiva sisse. Või siis veepudelitega näiteks paigal hoida," rääkis ta.
Voltein tõi näite, et ka lõppenud aasta viimasel õhtul kukkus üks raketikast külili, kust lendasid raketid autode vahele. "Kui ta oleks korralikult paigaldatud, ei oleks sellist asja juhtunud," ütles ta.
Teiseks murekohaks on see, et raketi kest pannakse peale ilutulestiku laskmist prügikasti enne, kui see on jõudnud lõplikult kustuda. "Natuke peaks ootama või veega üle kastma enne, kui see teise prügi sisse panna."
Omavalitsused on iga aastaga aina enam asendanud ilutulestiku valgusetendusega. Volteini hinnangul ei ole linnast väljas näha, et inimeste endi lastud ilutulestiku hulk märkimisväärselt langenud oleks.
Toimetaja: Barbara Oja